Reede 2. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Aktsiapohmell saab läbi paari aasta pärast

Kaivo Kopli 12. märts 2001, 00:00

?Tänasel päeval on selge, et eestlane pigem kulutab raha ära kui säästab seda või kasvatab investeeringutega. Kombeks on kulutada ära oma raha, võtta laenu ja kulutada ka see ära,? räägib Trigon Marketsi fondijuht Aadu Oja. Ta toob kulutamisbuumi näiteks Hansapanga Ego ja Trumbi järelmaksu-krediitkaartide populaarsuse, hoolimata asjaolust, et nende intressid on vastavalt 20% ja 16% aastas.

Lausenamuse Eesti elanike raha seisab lihtsalt pangas. ?Eraisikute panga- ja väärtpaberikontodel on vara 15,85 miljardi krooni väärtuses. Ligi 90% sellest on pangakontodel, suurem osa pealegi veel jooksvate hoiustena,? kirjeldab Oja olukorda. Eraisikute kroonihoiused teenivad aga keskmiselt vaid 1,73% intressi ning aastaga on need kaotanud inflatsiooni tõttu keskmiselt 4,37% ostujõust.

?1997. aasta börsikrahh ja Vene kriis on muidugi olulisemaks põhjuseks, miks ei taha õieti keegi kaine peaga investeerida. Kuid muu maailma kogemus näitab, et pohmellist välja tullakse 5?7 aastaga ning Soome näide kinnitab seda,? räägib Oja.

Kui võrrelda eraisikute rahapaigutusi Eestis, Soomes ja Rootsis, siis osutuvad kõige innukamateks investeerijateks rootslased. Investeerimisfondidesse, kindlustusse ja aktsiatesse-väärtpaberitesse on Rootsis paigutatud üle 75% eraisikute varast, pangakontodel seisab alla viiendiku. Soomes on investeeringute osakaal üle 60%, Eestis aga ligi 11%.

Trigoni soovituse kohaselt võiks vähemalt kolmandik kogu finantsvarast olla pidevalt aktsiates. ?Vaatamata tagasilöökidele, majandussurutistele, devalveerimistele ja sõdadele on pikaajaline keskmine aktsiatootlus kõrgem kui 12% aastas,? märgib Oja.

Alustada võiks juba täna kasvõi väga lihtsa strateegiaga, mis sellegipoolest hästi töötab. ?Esiteks tuleb seada põhimõtteks osta aktsiaid pidevalt. Teiseks tuleks alustada väikeste kogustega ja võimalikult vara, sest saadud kogemused ja aeg töötavad investori kasuks. Osta tuleb ettevõtteid, mis on tuttavad ning pole mõtet proovida turgu üle kavaldada,? õpetab Oja.

?75% professionaalsetest investoritest ei suuda siiski pikaajaliselt teenida aktsiaindeksist paremat tootlust,? märgib Oja. Kuidas aga olla proffidest parem? ?Põhimõtteliselt on kaks strateegiat: turu jäljendamine ehk trendiga kaasaminek ning turu üldisele suunale vastuminek,? ütleb Oja. Esimene tähendab, et ostetakse tõusutrendi ajal koos teiste turuosalistega ning püütakse enne maha müüa, kui trend allapoole pöördub. Teine tähendab ostmist langustrendi ajal, kui kõik teised müüvad ning müümist siis, kui tõusulaine on haripunktis.

?Kuna Eesti aktsiaturg on õhuke, siis sobib siin üldisele suunale vastuminek, seda eriti just suurte portfellimahtude puhul,? usub Oja.

Trigoni kogemus näitab, et osta tuleb ettevõtteid, mille tulemused on paremad sama sektori teiste ettevõtetega võrreldes. Ostukriteeriumiks tuleb seada ettevõtte tegelik majandustulemus, mitte see, mida turg parasjagu ettevõttest arvab. Ning positsioonide ostmine tuleb jaotada pikema aja peale, et saavutada madal keskmine ostuhind. Alati tuleks hoida natuke raha varuks, et hindade langedes madalalt tasemelt juurde osta. Riskide hajutamiseks tuleks kasutada võõraste turgude ja ettevõtete aktsiate ostmisel investeerimisfonde. Ja lõpuks ? strateegiat ei tohiks muuta, kui selleks ei ole olulist fundamentaalset põhjust.

?Näiteks kui keegi oleks investeerinud järjekindlalt alates 1996. aasta juunist Saku aktsiatesse iga kvartali lõpus 3000 krooni ning reinvesteerinud ka saadud dividendid, oleks praeguseks kogu investeering 57 000 krooni, portfelli väärtus kokku aga 99 903,73 krooni ning teenitud tulu seega 42 903,73 krooni,? toob Oja näite.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:15
Otsi:

Ava täpsem otsing