Riigilõivu suurus sõltub tasumääradest

Riigilõivu süsteem on analoogne notari tasu süsteemiga ? lõivu suurus on määratletud kindlate tasumääradega, protsentuaalselt või lähtuvalt tehinguväärtusest.

Tehinguväärtuse põhimõte ei ole riigilõivude puhul läbiv, kasutatud on seda üksnes kinnistusraamatu ja abieluvararegistri toimingute puhul. Riigilõivu täismäärade tabeli arvnäitajad on erinevad notari tasu seaduse vastavast tabelist. Nii näiteks on 1 000 000 krooni suuruse tehinguväärtuse puhul riigilõivu täismäär 2500 krooni, notari täistasu määr aga 1610 krooni. Suurem erinevus on ka asjaolu, et riigilõivude puhul ei kohaldata põhimõtet, et lepingu kui kahepoolse tehingu puhul kuulub tasumisele kahekordne täistasu määr. Sama põhimõte kehtib üldreeglina ka piiratud asjaõiguste kandmisel kinnistusraamatusse.

Abieluvararegistri puhul kehtib sarnane põhimõte ? kande tegemisel kuulub tasumisele riigilõivu täismäär (kustutamisel 50 % täismäärast). Muude kohtu registriosakonna registrite toimingute puhul on ette nähtud kindel tasumäär või teatud protsent mingist kindlast objektist.

Äriregistri kande muutmisel on riigilõiv füüsilisest isikust ettevõtja, täisühingu või usaldusühingu puhul 150 krooni, tulundusühingu ja filiaali puhul 700 krooni. Osa- või aktsiakapitali suurendamise või vähendamise kande tegemise eest on riigilõiv 0,2% kapitali suurenenud või vähenenud osast, kuid mitte vähem kui 1000 krooni ja rohkem kui 20 000 krooni osaühingu ning mitte vähem kui 1400 krooni ja rohkem kui 40 000 krooni aktsiaseltsi puhul. Ülejäänud osaühingu või aktsiaseltsi kohta tehtavate muudatuste ja täienduste kandmise riigilõiv on 700 krooni.

Kommertspandi kande tegemisel on riigilõiv 0,2% pandisummast, kuid mitte alla 500 krooni ja üle 40 000 krooni. Pandi suuruse muutmisel on lõiv 0,2% vastavalt pandi suurenenud või vähenenud osast, kuid mitte alla 500 krooni ja üle 40 0000 krooni.

Hooneregistri toimingute eest võetav riigilõiv on sätestatud üksnes kindlate lõivudena. Näiteks notariaalse tehingu tegemiseks õiendi väljastamisel 500 krooni, korteriomandi seadmiseks tõendi väljastamisel 50 krooni. Omaniku ja tema andmete muutmise ning pandi registreerimise, ümberregistreerimise ja lõpetamise kohta tehtava märke riigilõiv on 100 krooni.

Ametlikes Teadaannetes teadaande avaldamise riigilõiv on 100 krooni iga teate eest.

Eraldi peab ära märkima notariaaltoiminguga võrdsustatud toimingud, millele ei laiene notari tasu seadus. Riigilõivu peab tasuma nii välisesindustes kui ka valla- ja linnasekretäride poolt teostatavate toimingute puhul.

Välisesindustes tehingu tõestamise riigilõivu arvestamine erineb vastava notari tasu arvestamisest. Riigilõiv hindamisele kuuluva vara võõrandamise lepingu tõestamise eest on 5% lepingusummast, kuid mitte vähem kui 480 krooni. Hindamisele mittekuuluva lepingu tõestamisel on riigilõiv 480 krooni. Testamendi tõestamise riigilõiv on 400 krooni.

Autor: Raul Joamets