Turvalisus firmamärgist

Maigi Peeduli 13. märts 2001, 00:00

Artiklit ?Firmamärk ei tee lukust turvalukku? lugedes võib tekkida ekslik mulje, et turvalukul ei tohi üldse olla väändenuppu. Kuigi väändenupu mehhanism on laialt kasutatav käigulukkudel, ei tähenda see veel, et turvalukkudel ei saa väändenupumehhanismi üldse kasutada.

Inimeste ohutuse tagamine on korraliku lukustuse puhul täpselt niisama oluline kui kaitse välise sissetungi vastu. Inimesel peab olema kiire väljumise võimalus, kui kodus midagi juhtuma peaks, näiteks tulekahju.

Seetõttu ongi arenenud maade standardites nõue, et ust peab alati olema võimalik avada seestpoolt, ka ilma võtmeta, väändenupust. Samas peab olema ka turvalukustuse variant ehk ukse lukustamine selliselt, et aknast sissetunginud vargal poleks võimalik ust seestpoolt ilma võtmeta avada ja vara ukse kaudu välja tassida. Turvalukustust ei tohiks kasutada ise kodus olles, kuna sellega nullitakse kiire väljumise võimalus ning käiguluku kasutamine kaotab üldse mõtte. Taanis näiteks on Päästeamet lausa keelanud ära turvaluku kasutamise kodus olles.

Kaasaegsed lukud muutuvad üha keerukamaks, turvalisemaks ning peaks muutuma ka mugavamaks. Võimalus samas lukustusmehhanismis omada nii turva- kui ka käigulukku ning neid funktsioone vahetada ainult ümberlülituse teel, on turvalukkude Assa2000 ja Fas DuoProof patenteeritud tehnoloogiline lahendus. Teiste tootjate analoogilistel komplektidel kasutatakse koos kahte erinevat lukustusmehhanismi, mis võimaldab küll sama lukukomplekti kasutada nii turva- kui käigulukuna, kuid nõuab luku avamist kahe erineva võtmega.

Tegelikult on see maitse ja mugavuse küsimus, kas inimesed soovivad oma lukku avada ja sulgeda kahe erineva või ainult ühe võtmega.

Turvalukkude puhul on siiski kõige olulisem see, et komplekt tervikuna oleks piisavalt muukimis- ja lõhkumiskindel ning sertifitseeritud vastavalt turvastandarditele.

Tõsi, kui näiteks Assa2000 puhul jätta otsaplaadil olev nippel enne ukse lukustamist alla vajutamata, jääb ukse seespool olev väändenupp toimima. See aga ei nõrgenda mingil moel luku kaitsevõimet väljastpoolt.

Täpselt samuti jäävad teised kahesüsteemsed lukud töötama tavalukkudena, kui inimesed mugavusest või kiirustades ei jõua komplekti turvalukuosa eraldi võtmega lukku keerata. Ja kui kodust lahkudes üldse uks lukustamata jätta, pole üheski turvalukust kasu.

Lukk iseenesest ei taga veel turvalisust, selleks on vaja ka kõikide lukukasutajate mõistusepärast käitumist: ukse korralikku lukustamist, võtmete mitte lohakile jätmist jne.

Turvastandardite puudumine Eestis on aga just valupunkt, mis tekitab segadust mitte ainult tarbijate, vaid ka lukumüüjate seas.

Seni on enamus lukufirmasid lähtunud Rootsi, Soome ja/või Euroopa standarditest. Kuigi kõik nimetatud standardid on turvalukustuse nõuete osas enam-vähem üksmeelel, on siiski ka teatud erinevusi, standardite ülesanne on ju muuhulgas kaitsta ka oma maa tootjaid.

Eestis lahendaks probleemi oma, kohalikke olusid arvestava standardi vastuvõtmine. Möödunud aasta detsembris asutasid seitse tugevamat lukufirmat (AS Lukukoda, AS Tabloi, OÜ Palmett Lukud, OÜ Arafea Grupp, OÜ Lukuvana, AS Assar Lukuauk ning AS ASSABalt) Eesti Lukusseppade Liidu, mille üheks ülesandeks on just kaasa aidata Eesti lukustusalaste standardite ja nõuete väljatöötamisele.

Lukuseppade Liidu presidendi Aivar Piirisilla sõnul on Liidu ülesanne toimida edasiviiva jõuna lukustusalase turvalisuse edendamisel Eestis.

Eesmärgiks peaks olema koostöös Turvaettevõtete ja Kindlustusseltside Liitudega luua ühtselt toimiv standardite, nõuete süsteem, mis aitab tarbijatel orienteeruda muidu nii kireval turvatoodete turul.

Tarbijad peavad saama olla kindlad nii toodete kui firmade usaldusväärsuses. Tänasel päeval on ainsaks arvestatavaks garantiiks firma nimi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing