Eravõrku saavad omad

Jaan Vare 15. märts 2001, 00:00

VPN sobib sellistele ettevõtetele, millel on palju edasimüüjaid, tütarfirmasid või kaugtöötajaid. Tuntud telefonitootja Nokia kõige kiiremini kasvav tütarettevõte Nokia Internet Communications on samuti VPNi arendusega tegelev ja loodi kaks aastat tagasi just võrgutehnoloogiate väljatöötamiseks.

Nokia Soome regiooni juht Ralf Karlsson on veendunud, et elu veebis muutub turvalisemaks tänu just sellistele turvalistele eravõrkudele. ?Siiani on e-ärid andmeturbesse väga vähe investeerinud, kuid see muutub peatselt. Sel aastal peaks e-äri kasvama 57%, sellega kaasneb ka turvalisuse kasv, sest läbi saavad lüüa vaid turvalist teenust pakkuvad e-firmad,? selgitab Karlsson.

Ainult seadmetest, mis tehasest eelhäälestatuna välja tulevad, ei piisa. Suurte andmehulkadega võrkude juures mängib tähtsat rolli viirusetõrje ja ­kontroll.

Viirusekontroll on alati kahepoolne. Tähtis pole mitte ainult sisenevate viiruste tõkestamine, vaid ka see, et firmad ei laseks välja viiruseid. Näiteks tarkvarafirma ei saa endale lubada, et nende failiserverist allalaaditud tarkvara oleks nakatunud. Nokia Nordic direktor Harri Hämäläineni sõnul tuleb enamik viirustest (56%) elektroposti kaudu, teisel kohal on diskettidega levivad ning kolmandal veebist allalaadimisega kaasnevad pahandusetekitajad. Viiruste areng jagatakse nelja faasi:

  • Flopide ajastu, mis kestis kuni 1994. aastani;
  • Makrode ajastu, mis lõppes 1995;
  • Tõsised äri kahjustavad viirused (Trooja hobused, Denial of Service rünnakud jne), mille ajastu lõppeb sel aastal.
  • Uute tehnoloogiatega kaasnevad uued viirused.

?Suure liiklusmahu korral pole vaja kontrollida mitte midagi peale SMTP (Simple Mail Transfer Protocol ehk e-posti edastusprotokoll),? mainis Hämäläinen.

Mobiilid muutuvad peatselt Personal Trusted Device?iks. Oluliseks muutub kõikvõimalike ülekannete tegemine ja isiku identifitseerimine. Nokia on seisukohal, et mobiiltelefon on parim võimalus inimeste isikute tuvastamiseks ja ka allkirja andmiseks.

Turvalistes eravõrkudes pole vahet, kus kasutaja asub ja mis seadmega võrku läheb, kuid nii võrk kui seadmed peavad tagama turvalisuse.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing