Ühisrinne salaviina vastu

Eelmise aasta suurima salaalkoholi koguse avastanud piirivalveameti osakonnajuhataja Kalev Mõtuse hinnangul on salaalkoholi suhteliselt lihtne avastada, sest piiritusevaadid on suured ja neid veetakse autoga. Samas kurtis ta, et salaviina avastatakse enamasti juhuslikult ja sellega tegelevad erid ametkonnad igaüks omaette. ?Seda tööd takistab vastava eriüksuse ja inimeste puudumine, kellele see oleks põhiülesandeks,? leidis ta.

Sügisese eduka operatsiooni käigus õnnestus Mõtuse hinnangul välja selgitada suur osa Tallinna ja selle ümbruse salaviina tootjatest ja turustajatest. Eestis on tema hinnangul veel viis kuni seitse riigi sees salaviina müügiga tegelevat grupeeringut, kuid suured on ka transiidina siit läbi minevad salaalkoholi kogused. Muu hulgas avastasid piirivalvurid salaviina tootmise legaalses firmas Lifetime Grupp ja ühe suurema illegaalse piiritusevabriku. Kinnivõetud isikutelt saadud andmete kohaselt võib sellist salatootmist Eestis veel olla.

Politseikomissar Urve Miidla ütles, et salaviina avastamisega puutuvad kokku nii korrakaitse kui ka kriminaalpolitsei, sest kolmandik kõigist kuritegudest pannakse toime joobes. Salaviina müük on tema hinnangul raskesti jälgitav ja siin on suur osa ära teha kohalikel korravalvuritel.

Sellel aastal läks alkoholiaktsiisi kogumine maksuametilt üle tolliametile, kes peab jälgima ka alkoholi tootmist aktsiisiladudes. Vastloodud tolliameti aktsiiside talituse juhataja Ingrid Aruse sõnul vähenes eelmisel aastal Eestis toodetud alkoholilt aktsiisi laekumine, imporditud alkoholilt laekus seda aga oluliselt rohkem kui aasta tagasi.

Eesti Konjunktuuriinstituudi uurimuse kohaselt moodustas salaalkohol eelmisel aastal kogu turu mahust 40 protsenti, mis on umbes samapalju kui Liviko praegune turuosa. Liviko turundusjuhi Janek Kalvi sõnul on ettevõte valmis tegema kõik, et salaviina osa kaheneks. Väljapääsu nähakse spetsiaalse üksuse moodustamises, kelle ainsaks ülesandeks oleks salaalkoholi avastamine. Omalt poolt investeeris ettevõte miljoneid kroone võltsimiskindlate turvakleebiste kasutuselevõttu.

Viina Liit taotleb juba pikemat aega alkoholiaktsiisi alandamist praeguselt 145 kroonilt 115 krooni peale piirituseliitrilt, mis on 1998. aasta tase. Põhiargumendina toovad legaalsed tootjad aktsiisi laekumise vähenemist pärast viimast aktsiisitõusu. Madalam aktsiis võimaldaks alandada viinapudeli hinda ja tõrjuda välja salaviina, leiavad tootjad.

Tarbijakaitseameti peaspetsialisti Peeter Ühtegi hinnangul on salaviina avastamine läinud järjest raskemaks, sest võltsijad käivad legaalsetest tootjatest kogu aeg paar sammu ees. Kui varem oli juhuseid, kus ära võeti kuni sada tuhat pudelit salaviina, siis nüüd saavad kontrollijad korraga kätte vaid 50-60 pudelit, sest kohapeal enam suuri koguseid ei hoita. Hiljaaegu leidis Ühtegi ühest Tallinna kesklinna kauplusest 31 eri sorti võltsalkoholi, mis kõik kandsid siin tootmises olevate viinamarkide silte. Salakauba pealt jääb riigil tema hinnangul saamata kuni kolm miljardit krooni aktsiisi aastas.