Ericssonil valmis 3G näidistelefon

See on vaid väike osa uue tehnoloogia võimalustest, täpset nimekirja kolmanda põlvkonna sidevahendite funktsioonidest ei oska täna veel keegi nimetada. Lisaks telefoni enese võimalustele saab selle tehnoloogia abil pakkuda väga erinevaid teenuseid, mille osas ei hakka initsiatiivi näitama mitte sideoperaatorid ega telefonitootjad vaid tavalised ettevõtted. Nii nagu ka mullu Eestis levima hakanud WAP on tehnoloogia, mille abil said eri firmad pakkuda oma teenuseid.

Ericsson on valmistanud esimesed nn kontseptsioonitelefonid, mis sisaldavad osa tulevikus iga tarbijani jõudvatest võimalustest. Konkreetselt sellist telefoni kindlasti müüki ei tule, kinnitab Ericsson Eesti tootejuht Tarmo Tilsen. Seetõttu ei kasuta Ericsson uue toote ametliku nimena mitte prototüüp vaid kontseptsioonitelefon. Ericsson tutvustas seda laiemale publikule mõne nädala eest, Eestist viidi uudne telefon edasi Indiasse. Ericsson ise on teatanud, et nn videomobiil on tänase GSMi positsiooni hõivanud kolme-nelja aasta pärast.

Lisaks fotode ja videofailide hoidmisele ja edasisaatmisele saab sellega ka üle mobiilsidevõrgu filme ja telekanaleid vaadata. Seega ei ole televaataja seotud nö juhtmega seina külge, sest õhu kaudu leviva telesignaali kinnipüüdmiseks piisab sel ajal tavalisest telefonist.

Kolmanda põlvkonna mobiilside tähendab telefonide pidevat nö internetis olemist ehk püsiühendust, lisaks on andmesidekiirused GSM-võrgu pakutavaga võrreldes mitusada korda suuremad. See võimaldabki pidada telefoniekraanil reaalajas vestlust (chat, inglise keeles), samuti üle võrgu mängimist nagu on see täna võimalik lauaarvutitega.

Üks rakendus, mis hakkab tuleviku mobiilsides suurt rolli mängima ? mobiilne positsioneerimine ? on Eestis juba GSMi peal käivitatud. Kui praegu saab selle abil oma asukohta määrata ja lühisõnumiga küsida näiteks lähemalasuvaid pangaautomaate, siis mõne aasta pärast ei tule võõras linnas viibides eksimist karta, kui tellida telefoni ekraanile kaart koos sinna märgitud vajaliku marsruudiga või huviväärsustega.

Tulevikutelefoniga saab ühendada ka lisaseadmeid, näiteks kinnitada sellele kaamera ning saata filmilõike üle võrgu teistele telefonidele või arvutitele, räägib Tarmo Tilsen Ericssoni Eesti esindusest.

Lisaks eelkirjeldatud võimalustele sisaldab kontseptsioonitelefon ka täna juba kasutuses olevaid funktsioone: ajahaldus, kontaktihaldus, lühisõnum jms.

Kui täna kasutatav 2. põlvkonna mobiilside ehk GSM-võrk võimaldab andmesidet kiirusega 9,6 kilobitti sekundis, siis veel tänavu vaheetapina kasutusele võetav GPRS-võrk juba 128 kilobitti sekundis ja 3. põlvkond ehk UMTS 2 megabitti sekundis. Erinevalt täna kehtivast aja maksustamisest küsitakse interneti püsiühenduse eest mobiilikasutajalt raha andmemahu järgi.

Nokia juht Jorma Ollila ütles eile, et Euroopas on 3. põlvkonna mobiilsidevõrgud paigas 2002. aasta lõpul või hiljemalt 2003. aasta alguses ning vahe täna mobiilinterneti alal juhtiva Jaapaniga väheneb.

Lisaks pikaaegsele telefonitootjale Ericssonile soovib jalga mobiilinterneti ukse vahele saada ka tarkvarafirma Microsoft. Nende GPRS-mobiili ja pihuarvuti hübriid peaks turule jõudma aasta lõpus.