Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Hüpoteegipank taas päevakorral

Kaivo Kopli 27. märts 2001, 00:00

Põllumajandus-Kaubanduskoda (PKK) püüab koostöös Korteriühistute Liidu ja hoiu-laenuühistutega luua laenuasutust, kust saaksid krediiti maa- ja kinnisvaraomanikud. Suurema osa stardirahast ja ka garantiidest peaksid andma sakslased, nõu ja jõuga oleksid aga abiks ka taanlased.

PKK juhatuse esimehe Alar Oppari sõnul on hüpoteegipanga loomise plaane peetud. ?Olen tõesti huvi tundnud, kas hüpoteegipanga asutamiseks Eestis on olemas vajadus ja alus. Selle asutamise plaani tuleb jaatada,? kinnitas Oppar. Kuid ta ei soovinud eriti täpselt rääkida, sest PKK nõukogu ei ole veel teinud taolist otsust ning seega ei olevat aeg avalikuks aruteluks veel küps.

Rahandusministeeriumi finantsteenuste osakonna juhataja Veiko Tali hinnangul on vajadus hüpoteekfinantseerimise järele, kuid see ei pruugi tähendada panga loomist. Oppar on öelnud, et uurib võimalusi, kas sellist panka oleks võimalik teha olemasolevate seaduste raames ning et vajaduse korral ollakse valmis ärgitama poliitikuid ja ametnikke ka hüpoteegiseadust vastu võtma. Lootus, et see võiks toimuda juba lähiajal, on aga siiski asjatu.

Tali sõnul ei ole praeguste seaduste raames Eestis võimalik luua spetsialiseeritud hüpoteegipanka. ?Muidugi on võimalik luua pank, kuid see peab vastama näiteks seatud aktsiakapitali nõudele, mis on 5 miljonit eurot, ja tegemist oleks ikkagi universaalpangaga. See tähendab, et pank saab litsentsi kõikidele tegevustele ning seega ei ole spetsiaalse hüpoteegipanga loomine võimalik,? ütles Tali.

Tali sõnul on koos käinud töörühm, kuhu kuulusid turuosalised, keskpanga esindajad, väliseksperdid ja mis arutas hüpoteegipangandusega seotud asju. ?On ka valmistatud ette hüpoteegipanga seadust, aga me oleme ka mõelnud teha hüpoteekfinantseerimist läbi teiste võimaluste, nagu näiteks hüpoteegifondid,? ütles Tali.

Kuid ta lisas, et praegu on palju pingelist tööd paljude finantsalaste eelnõudega, nii et enne aasta teist poolt sellega edasi ei tegeleta. Tali pidas oluliseks, et enne veel hakkab tööle ka ühtne finantsjärelevalve. Üks mõistlikum variant oleks tema sõnul ka anda olemasolevatele pankadele hüpoteekvõlakirjade emiteerimise õigus sedasi, et sellest tulevad kohustused oleksid muudest eraldatud ja erivara staatuses.

Hüpoteegitagatisega laenu on võimalik ka praegu igast pangast saada, kuid kriitikute sõnul on see väga kallis. Loodav hüpoteegipank peaks andma laenu isegi väga madala, 2?6 intressiga ning kommertspankadest pikemaks ajaks.

Praeguseks võimaluseks madala intressiga laenu saada on hoiu-laenuühistud, mille liikmeks peab laenusoovija astuma. Neid peaks Eestis olema üle kümne, kuid nende varade ja seega ka laenude maht on kommertspankadega võrreldes kaduvväike. Samas on hoiu-laenuühistute asutamine hüpoteegipangaga võrreldes märksa lihtsam ? näiteks pole selleks vaja Eesti Panga luba ning nad ei ole ka finantsjärelevalve all. Seepärast polegi täpselt teada, kui palju on tegutsevaid hoiu-laenuühistuid.

Varem on Oppar öelnud, et hüpoteegipank koos piirkondlike osakondadega võidakse teha olemasolevate hoiu-laenuühistute juurde. See oleks siiski vahevariant ehk teisisõnu areneks hoiu-laenuühistute põhjal välja ühistupank, mida ka rahandusministeeriumi spetsialist Tali võimalikuks peab. ?Teistes riikides on see olnud asjade normaalne kulg. Aga Eestis peaksid nad kõigepealt ennast üles töötama ja ennast tõestama,? ütles Tali.

Võimalik, et Eesti turg võib osutuda ühe suure hüpoteegipanga jaoks siiski liialt väikeseks. Seepärast võib tulevikus loota pigem välismaise hüpoteegipanga siinsele laenuturule tulekut.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing