Uutele isikudokumentidele kulub 800 krooni

Praegu maksab passi vahetus 100 krooni, kui see aegub või saab täis, ning 300 krooni, kui passi omanik on ise süüdi selle rikkumises. Miljonile elanikule ID-kaardi väljastamisega on riigil võimalus tulevikus teenida 400 miljonit krooni riigilõivudena. 800 krooni passi ja ID-kaardi eest maksta võib aga üle jõu käivaks osutuda paljudele madala sissetulekuga inimestele.

?Valitsus võiks ikka mõelda, kuidas ma maksan 800 krooni dokumentide eest, kui mulle pärast kõikide maksude tasumist jääb pensionist elamiseks veel 500 krooni kuus,? sõnab Eesti Pensionäride Liidu aseesinaine Hilja Kukk. ?Teine asi on muidugi see, et kuidas õpetatakse näiteks eakad inimesed seda ID-kaarti kasutama.?

Kui praegu kehtib pass nii reisidokumendi kui ka siseriikliku dokumendina, siis tõenäoliselt uuest aastast on siseriiklikuks asjaajamiseks elektrooniline ID-kaart ning reisimiseks pass. Kui inimene reisida ei kavatse, pole tal passi vaja taotleda.

Idee järgi peaks ID-kaarti saama kasutada kõikides neis kohtades, kus praegu passi küsitakse, näiteks pankades, haigekassas, autoregistrikeskustes jne. Kogu ID-kaartide projektile kulub riigil 330 miljonit krooni.

Kodakondsus- ja migratsiooniameti arendusosakonna juhataja Koit Raua sõnul saab passitaotleja ID-kaardi ka sel juhul, kui ta tuleb vaid passi taotlema. ?Esialgu kehtivad mõlemad dokumendid paralleelselt ka siseriiklikult, aga tulevikusuund on sinnapoole, et pass jääb ainult reisimiseks,? räägib Raud. ?Kindlasti on vaja esialgu inimestele anda õpetust, kuidas ID-kaarti üldse kasutada, kasvõi seda, et inimesed ei hoiaks PIN-koodi ja kaarti üheskoos.?

Raua sõnul on kodakondsus- ja migratsiooniamet tõenäoliselt järgmise aasta algusest valmis ID-kaartide väljastamist alustama. ?Mingit kampaaniakorras dokumentide väljavahetamist küll aga ei tahaks, inimestel on endal ka palju mugavam, kui nad tulevad ID-kaardi järele siis, kui nende praeguse passi aegumistähtaeg saabub,? sõnab Raud.

Rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna juhi Hanna Hinrikuse sõnul peab riigilõiv katma toimingu teostamise või dokumendi väljaandmise kulud ning sõltub ka toimingu või dokumendi tähtsusest saaja jaoks. ?Näiteks sileraudse jahirelva soetamisluba on odavam kui vintraudse oma,? selgitab Hinrikus.