Seltsid ahistavad autoomanikke

Suund odavamate ehk nn B-varuosade kasutamisele ning firmateenindustest hoidumine on suuremal või väiksemal määral omane kõikidele kindlustusseltsidele. ?Kannatavad eelkõige autoomanikud, kelle autole on otsa sõidetud või kes ise kellelegi otsa sõitnud,? väitis Japauto avariiekspert Marko Vainus. ?Autodele lähevad B-jupid külge või viiakse nad hoopis mujale töösse.? Vainuse sõnul on nende praktikas isegi juhtum, kus mujale remonti suunati kaks kuud vana auto.

?Keredetailide puhul on B-osasid harva, küll suruvad kindlustusseltsid peale kõiksugu muid odavamaid vidinaid, nagu tuled, iluvõred, põrkerauad, radiaatorid,? loetles ASi Info-Auto turundusjuht Tiit Lillipuu.

Kindlustusfirmade püüet odavuse poole kinnitas ka Veho Eesti kereremonditöökoja juhataja Paavo Zopp. ?Garantiiaja kehtides veel kasutatakse meie teenindust ja ei juleta klienti mujale suruda? sõnas ta. ?Hiljem aga ei saadetagi autot enam siia remonti.?

Firmateenindustest ja A-varuosadest hoidumise põhjuseks on kindlustusfirmade soov väiksemate väljamaksetega läbi ajada. ?Mujal remontides ja B-varuosi kasutades võib remont tulla isegi kaks korda odavam,? kinnitas Marko Vainus. ?Samas võib auto remont maksta sada tuhat ja enamgi krooni.?

Kliendile tekitab kindlustusfirmade püüe odavuse poole kahju nii auto kehvema välimuse kui kere garantii katkemise tõttu. ?B-varuosade sobitamine on vaevanõudev, mittekvaliteetsete osade kasutamine jääb ka silmaga näha,? rääkis Kommest Auto keretööde meister Indrek Seene.

Kindlustusseltside surve võib edaspidi veelgi suureneda, sest automüüjate väitel kooskõlastavad seltsid omavahel autohooldajatega suhtlemise põhimõtteid. ?Juttu on olnud sellest, et vanemale kui nelja-aastasele autole enam originaalvaruosa ei panda,? kinnitas oma nime avaldamist hoiduda soovinud müügijuht.

Kindlustusseltside Liidu tegevdirektor Katrin Hanko ei julgenud nelja aasta väidet kinnitada, küll väitis ta, et ühiste seisukohtade otsimisega on seltsid tegelenud.

Autohooldusfirmade keretööde meistrite sõnul on kindlustusfirmade praegune suhtumine klienti väga erinev. ?Kahjude käsitlemine on kiire ja korrektne Sampos,? väitis Paavo Zopp. Samas kinnitasid Sampo kliendid, et originaalvaruosadest hoidumise suund on ilmnenud ka selles firmas, seda autode puhul, mille üldgarantiiaeg on lõppenud.

Sampole, keda tunnustas kliendisõbralikuma seltsina enamik küsitletud autoremontijaist, järgnesid väikeste mööndustega BICO-Leks ja Seesam.

Eelviimase koha sai kindlustusfirmade vastutulelikkuse edetabelis Salva, konkurentsitult viimasele kohale jäi Nordika.

?Nordika on allpool igasugust arvestust,? hindas Indrek Seene Kommest Autost. ?Arvan, et ta varsti hääbub üldse.?

Eesti Liikluskindlustuse Fondi peadirektori abi Ilmar Raudmägi sõnul näeb liikluskindlustuse seadus ette, et varakahjude hüvitamisel liikluskindlustusjuhtumis kannatanutele hindab varakahju suuruse kindlustushüvitise taotleja.

?Hüvitada tuleb kindlustusjuhtumi eelse vara olukorra taastamise kulud,? väitis ta. ?Kui samaväärse kulumisastmega osasid ei ole võimalik või otstarbekas hankida, hüvitatakse uute osade hind ning nende paigaldamine.?

Raudmägi sõnul pole andmeid mingi kindla vanusepiiri kehtestamisest varuosade kategooria määramisel Liikluskindlustuse Fondini jõudnud.

Tarbijakaitse esindajate sõnul on samaväärse kulumisastmega osade probleem mitmeti mõistetav ja klientide kaebusi seetõttu raske hinnata.