Taudikulude katmiseks napib raha

Kristina Traks 05. aprill 2001, 00:00

Eestis on 130 700 lehma, 270 000 siga ning 31 400 lammast, keda ohustab teoreetiliselt suu- ja sõrataud, kui see peaks Eestisse jõudma. 1,5 miljardit on ainuüksi lehmakarja maksumus, kui võtta aluseks, et ühe lehma hind on 10 000?15 000 krooni. Kaudsed kahjud võivad olla mitu korda suuremad.

?Riik katab kulud valitsuse reservfondist, vähemalt esimesteks sammudeks on vajaminev raha olemas,? ütles veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel. ?Reaalsuses me räägime siiski mõnest üksikust haiguskoldest, mitte tervet Eestit haaravast epideemiast.?

Pärteli sõnul on Eesti suhteliselt valmis vähemalt esimesteks käikudeks, mis taudi siia levides teha tuleb. ?Oleme politsei ja päästeametiga koostööd arutanud ja nad teavad, mida peavad tegema,? rääkis Pärtel. ?Samuti tunnevad loomaomanikud suurt huvi, kuidas oma loomi taudi eest kaitsta.?

200 lehma omava ASi Phoenix juhataja Rein Kaidla ütles, et tema on küll tõsiselt mures. ?Räägitakse, et Eesti on taudi siia jõudes valmis ennast kaitsma, kuid tegelikult see ikka nii pole küll,? ütles Kaidla. ?Porine auto tuleb üle piiri, pole kasu, kui ainult tema rattaid pestakse, ega haigus ainult ratastega ei levi.?

Kaidla ütles, et teda teeb murelikuks ka see, et Eestisse on viimasel ajal hakatud tooma traktoreid Inglismaa tühjaks jäänud farmidest. ?Olen oma silmaga sellist traktorit näinud, neid müüakse siin umbes kolm korda odavamalt kui muid sellelaadseid traktoreid,? rääkis Kaidla. ?Ma küll ei usu, et traktor on võimalik sõnnikust absoluutselt puhtaks küürida ja et viirus nendega levida ei võiks.?

Kaidla ise on võtnud oma laudas kasutusele desomatid. ?Kui ma kaks nädalat tagasi desovahendit apteegist ostsin, öeldi sealt, et olen esimene, kes seda küsib,? ütles ta.

Veterinaarravimeid importiva ASi Interfarm tegevdirektor Jaak Jõks ütles, et inimeste huvi igasuguste desovahendite vastu on suur. ?Samuti küsitakse palju loomade vaktsineerimise kohta,? ütles ta. ?Meie arvame, et peaks siiski alustama loomade vaktsineerimisega, sest kui taud tuleb, võib olukord kergesti kontrolli alt väljuda.?

Ago Pärteli sõnul ei tule loomade profülaktilist vaktsineerimist, sest selliste loomade liha ega piima ei tohi eksportida välismaale. ?Kui tuleb reaalne taudioht, siis otsustame, kas alustame vaktsineerimist või lähevad loomad hukkamisele,? ütles ta.

Põllumajandusminister Ivari Padarilt ei õnnestunud eilse päeva jooksul taudikahju hüvitamise kohta kommentaari saada.

Suu- ja sõrataud on inimesele ohtlik

Toiduliit taunib Venemaa impordikeeldu

Põlva ettevõtted ennetavad taudi

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:20
Otsi:

Ava täpsem otsing