Valitsusremont aitab säästa

Kas riigikogus õhkõrna enamust omav valitsus saab õiglaselt valitseda? Senine valitsemise suundumus ja tulemus näitab, et ei saa. Valitsuse põhisuunaks ei ole kogu Eesti rahvale heaolu tagamine, vaid kogu tegevus toimub kitsa jõukate ringi huvides, andes oma riiklike otsustustega neile laialdasi võimalusi veel rohkem endale haarata. Mateeria jäävuse seadusest lähtuvalt kehtib reegel: kui terviku üks pool kasvab, siis teine pool peab paratamatult selle võrra vähenema.

Nii kaua kui valitseva koalitsiooni erakonnad ei korrigeeri oma kaks aastat rakendatud otsustusi, kaob seegi vähene, suurema osa Eesti rahva poolehoid praegusele valitsusele. Tundub, et isegi president on kannatuse kaotanud, nõudes valitsuse remonti.

Remondi liike on mitmeid: jooksev, kapitaalne, renoveeriv. Ümberkorraldused valitsuses peaks andma ühtlasi kokkuhoidu kulutustes. Valitsuse remonti tuleks alustada ministeeriumide liitmisest.

Praeguseks on kujunenud omapärane ministeeriumide hierarhia, liigitus oleks järgmine: kõige tähtsam, väga tähtis, tavaline ja väikese tähtsusega ministeerium. Liigitus ühtlasi määrab ära ministri positsiooni ja palga.

Kõige tähtsam on rahandusministeerium, teisi ministeeriume võib reastada oma äranägemise järgi. Rahandusministeerium paneb kõik meie riigis toimuva paika. Ja see on ju jumala selge, kelle käes rahakott, see on tegelik peremees.

Meie vabariigi esimese perioodi lõpuks 1940. aastal oli kujunenud valitsus üheksa ministeeriumiga. Majandusministeeriumi koosseisus oli ka rahandus. Rahandusosakonna direktor oli majandusministri esimene abi.

Minu ettepanek on liita rahandusministeerium majandusministeeriumiga, kultuuriministeerium haridusministeeriumiga ja keskkonnaministeerium põllumajandusministeeriumiga. Viimasele ühendusele tuleks leida sobilik nimi. Kas või näiteks ökomajanduse ja ökoeetika ministeerium. Arvan, ei ole õige veel kaks aastat valitsuse kosmeetikaga tegeleda.