Valitsuse ootused tuleviku osas on vastuolulised

Esmaspäeval kommenteerisid rahandus- ja majandusministeerium eesotsas ministrite Siim Kallase ja Mihkel Pärnojaga Eesti majanduse 2000. aasta ülevaadet ning tutvustasid valitsuse ootusi lähiaastate arengu suhtes. Käesoleva aasta majanduskasvuks prognoosib valitsus 5,5%.

Äripäeva hinnangul on rahandus- ja majandusministeeriumi ootused Eesti käesoleva aasta majandusarengu osas vastuolulised ja liialt pessimistlikud.

Ministeeriumid prognoosivad sellel aastal reaalpalga, eratarbimise, ekspordi ja impordi kasvutempo järsku pidurdumist võrreldes möödunud aastaga. Põhjuseks peetakse maailmamajanduse üldist jahenemist. Samas aga ennustatakse investeerimistegevuse kiiret hoogustumist.

?Väheste investeeringute põhjuseks olid ettevõtete 1999. aasta väikesed kasumid ja pessimism tuleviku suhtes,? põhjendas rahandusministeeriumi analüütik Andrus Säälik esmaspäevasel pressikonverentsil möödunud aasta oodatust tagasihoidlikumat investeerimistegevust. Sääliku sõnul võib edaspidi oodata investeeringute kiiret kasvu, millele aitab kaasa madal intressitase ja Eesti majanduse suur investeerimisvajadus.

Samal pressikonverentsil prognoosis aga rahandusminister Siim Kallas majanduskasvu aeglustumist, mis on tingitud maailmamajanduse arengutest, ning viidates Maailmapanga juhile James Wolfensohnile juhtis Kallas ajakirjanike tähelepanu kehvas seisus Türgile ja Argentinale. Kui Maailmapanga kartused osutuvad tõeks, siis süveneb pessimism, tõuseb intressitase ja investeeringute kiiret kasvu ei tule. Praegu ei ole maailmamajanduses suuri vapustusi veel toimunud.

Äripäeva arvates ei avalda praegune maailmamajanduse jahenemine veel käesoleval aastal Eesti majandusele olulist mõju. Seetõttu ootame sarnaselt rahandusministeeriumiga investeerimistegevuse hoogustumist, mille tulemusena majanduskasv kiireneb. Investeeringute kasvu põhjuseks on suurettevõtete erastamine. Kindlasti ka möödunud aastal saavutatud ekspordimahtude kiire kasv, mis suurendas ettevõtete kasuminumbreid ja tõi omanikele kindlustunde.

Erinevalt valitsusest usume aga, et investeeringumahtude suurenemine toob endaga kaasa eratarbimise ning impordimahtude kasvu kiirenemise ja reaalpalga kasvutempo jääb möödunud aastaga vähemalt samale tasemele.

Toimetus suhtub valitsusest optimistlikumalt ka eksporimahtude kasvu. Ootame ekspordi osas kasvutempo püsimist möödunud aasta tasemel. Välisturul nõudluse vähenemine muudab olukorra ettevõtjatele keerulisemaks, aga aasta esimesed kaks kuud näitavad, et Eesti ettevõtjad on välisturul jätkuvalt edukad. Samuti Äripäeva konjunktuuriuuring näitas, et ettevõtjad on müügimahu kasvu osas optimistlikud.