Saun elamu põletamise hinnaga?

Toomas Randmaa 18. aprill 2001, 00:00

Käesoleva aasta esimese kolme kuu jooksul on toimunud mitu ränka tulekahju, millest harukordseim juhtus Harjumaal Kelvingi külas. Pooleteise kuu jooksul toimus ühes ja samas majapidamises kaks põlengut, millest viimane hävitas hoone kasutuskõlbmatuks. Põhjuseks ehitajate rängad eksimused suitsulõõride isoleerimisel ja põlevmaterjalist ehitusosade ohutusvahemaade eiramine.

Enim tulekahjusid on tekkinud suitsulõõri vahelagedest läbimineku piirkonnas ja voodrilaudade liigsest lähedusest suitsulõõrile (nii vertikaal- kui horisontaalsuunas) või kerisele, harvem saunalava konstruktsioonide läheduse tõttu kerisele.

Sageli soodustavad süttimist ka ülekütmine, tahmapõlemine, küttekolde järelvalveta jätmine, harvemini elektrikerise juhtautomaatika rikked.

Isevalmistatud küttekehad ja metallist korstnalõõrid on tulekahju põhjuste nimistus ühed enimlevinumad.

Eestis ei ole reguleeritud eraldi saunaahjudele ja elektrikeristele esitatud tuleohutuse nõuded, kuna selle eest kannavad vastutust tootjad ja maaletoojad (see puudutab nii elektrilisi kui ka tahkekütust kasutavaid tooteid).

Nõuded peavad olema toodud paigaldus- ja kasutusjuhendites. Kohustust tuletõrje- ja päästeametnikule kerise, saunaahju või kamina ehitamise ettenäitamiseks otseselt ei ole.

Üldnõuded suitsulõõridele ja küttekolletele leiab Eesti projekteerimisnormidest ?Ehitiste tuleohutus. EPN 10.4 ja EPN 10.5? ning tootja või maaletooja kasutusjuhenditest või ka ametlikult veel kehtivast SNiPist 2.04.05-86 (või ka 89) ?Otoplenije, ventiljatsija??.

Suitsulõõri vajadus on esimene kerise valikut mõjutav ja seda piirav tegur. Kui saunas ei ole suitsulõõri ega võimalust seda ohutult ehitada, tuleb valida elektrikeris.

Mõttetu on vaielda, kas valida kerisele puu, elektri, gaasi või õliküte, sest mõnus leil tuleb ikkagi parajal määral kuumaks köetud kerisekividest.

Leiliruumi suurus määrab optimaalse elektrikerise võimsuse. Liigse võimsusega kerisest ei ole kasu, sest see soojendab saunaruumi siseõhku ja -tarindeid kiiremini kui kerisekive. Tähtis on, et kerisekivid oleksid ühtlaselt kuumutatud nii, et leiliruumis oleks püsiv temperatuur 80?90 oC. Tugevam kütmine suurendab paraku ka tuleohtu.

Kerisekivide ladumisel tuleb eriti elektrikeriste puhul jälgida õhuringluse hõlbustamist kivide vahel, vältimaks küttekehade ülekuumenemist (mis muide põletab ka õhuhapnikku ja tekitab ebamugava tunde hingamisel).

Korruselamu korterisse tohib üldjuhul ehitada sauna ainult elektrikerisega või nn voolukivist tasapinnalise kerisega.

Suitsulõõride tahmumine on ohtlik, sest tahma põlemisega kaasnev kõrge temperatuur on üks sagedaseimaid tulekahjude põhjusi. Puuküttega keriseid on soovitatav puhastada vähemalt üle aasta.

Kütmiseks on soovitav kasutada ainult kuiva puud.

Puu, gaasi või õliga köetav keris vajab õigesti määratud ristlõiget ja tuleohutut korstnat.

Ohutuim korsten on tehtud põletatud tellistest, kuumakindlast betoonist või kergkruusast valmistatud elementidest või tehases valmistatud metallkonstruktsiooni ja seal paigaldatud soojusisolatsiooniga korstnamoodulitest.

Tehases valmistatud tooted on küll kallimad, kuid asjatundliku paigaldamise korral on ka ohutus reeglina tagatud.

Puuküttega kerise koldesuu ette põlevmaterjalist põrandale tuleb paigaldada metall-leht, mille mõõdud külgsuundades ulatuvad vähemalt 100 mm üle kolde laiuse ja vähemalt 400 mm selle ette. Ohutud vahemaad põlevmaterjalist lava ja seina tarindite või viimistluseni on märkimisväärselt suured ja neid saab vähendada ainult kaitseekraanide või mittepõleva seinaga selle vahemaa piires. Teine võimalus on valida isoleeritud pindadega või elektrikeris.

Tähtis on järgida ohutusvahemaid (vt tabelit) kerise kohalt lakke, kerise põhjast põrandani, külgsuunades kuni põlevmaterjalist külg- ja tagaseinani, lavakonstruktsioonini.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing