Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Euroopa Liit sunnib vaidlema

Merike Ojasson 20. aprill 2001, 00:00

Euroopa Liidu populaarsuse langust seostas Tiido valitsuse viimase aja tegemistega, sest tema arvates põhjendatakse negatiivseid otsuseid sageli Euroopa Liiduga.

?Lisaks valitsusele mõjutavad arvamust infokillud. Negatiivset infot on alati võimalik paremini ajakirjanduses esitada ? igasugused suu- ja sõrataudid ning tööjõu vaba liikumise piiramise teade avaldavad oma mõju. Ma arvan eraisikuna, et Euroopa Liitu peaks teistmoodi esitama, näiteks võiks valitsus kasutada ajakirjanduses esitatud väidete puhul vastulause esitamise õigust,? arvas Tiido.

?Euroopa Liit ja NATO ühe mündi kaks külge ning küsimuse asemel, kas liituda selle või teisega, peaks rääkima kohe mõlemaga ühinemisest. NATOga liitumisel on kasulik, kui Eesti kuulub juba Euroopa Liitu,? sõnas Tiido. ?Kui Euroopa Liit omab julgeolekumõõdet, siis NATO-l on ka majandusmõõde. Mida turvalisem on riik riskireitingu järgi, seda rohkem tuleb siia välisinvesteeringuid.

Akadeemia Nord juhtimisteaduskonna dekaan Ivar Raigi arvates võiks Eesti enne Euroopa Liitu pürgimist endast korraliku riigi välja kujundada.

?Eesti pole liitumiseks küps ? suur osa rahvast on liitumise vastu, riigikogu poliitiline tahe ja kompetentsus on ebapiisavad, valitsuse ja omavalitsuste haldussuutlikkus on väga madal,? loetles Raig mitteliitumise põhjuseid.

?Eesti võiks Euroopa Liiduga rohkem kasutada oma õigusi, mis on saadud assotsiatsioonilepinguga,? lisas Raig.

Akadeemias Nord valmib maikuus Euroopa Liiduga liitumismõjude koondbilanss.

?Seni ei ole mingeid arvutusi liitumiskulude kohta tehtud, tahame peatükkide kaupa välja tuua, millised on liitumisel otsesed ja kaudsed kulud riigi, ühe ettevõtte ja pere või üksikisiku jaoks,? lubas Raig, kes toetas samas Eesti võimalikult kiiret ühinemist NATOga.

Hansapanga makroanalüütik Maris Lauri sõnul on Euroopa Liidu asemel uueks majandusjõuks kujunemas Kesk- ja Ida-Euroopa riigid.

?Võrreldes Euroopa Liiduga on seal tootmine sama kvaliteedi juures ikkagi odavam. Just seal toimub majanduslik tugevnemine, süveneb koostöö ELiga ning turud põimuvad järjest enam,? sõnas Lauri.

Lauri arvates aeglustub sel aastal Euroopa Liidus majanduskasv ning Eesti majanduse risk on eelkõige selles, et meie majandus on tihedalt seotud Soome ja Rootsiga. Idaturgu kohta ütles Lauri, et lähema kümne aasta jooksul jääb seal püsima põhimõte, et suured riskid ? suured tulud. Eesti suurimate siseprobleemidena nimetas Lauri probleeme tööjõuturul, väga levinud ebaefektiivsust riigisüsteemis ning küsitavusi eelarveraha jagamisel.

Rahva arvamus EList käib üha alla

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:24
Otsi:

Ava täpsem otsing