Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kuidas saab arenguriigist hästi raha välja pumbata
Eesti Raudtee (ER) erastamise saaga on nagu mitmepealine lohe ? vaevalt jõuab üks kriminaalne skandaal vaibuda, kui juba sirutab kaela uus ja endistest suurem kaabakas. Nende õudust külvavate artiklite taamal aga areneb omaette lugu, mis emotsioone kõrvale jättes vast olulisemgi.
Jätke kõrvale BRS, Rail Estonia, RER ja hunnik veel keeruliste täheühenditega välismaa investoreid ? Eesti Raudteed erastab, seda nii ostja kui ka müüja mõistes, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank elik EBRD. Väite tõestuseks kronoloogilised väljavõtted raudtee erastamissaagast.
ERi juhtkond koos tollase teede- ja sideministri Raivo Varega alustavad kaubavedude erastamist. ER on seks ajaks juba palganud end konsulteerima kurikuulsa Briti firma GIBB, eelkõige puudutab konsulteerimine Narva piiripunkti rekonstrueerimist. 1998. a lõpus läheb ettevõtte juhtkond ultimatiivse teatega valitsuse ette ? vajame kohe investeeringuteks 380 mln kr. Valitsus keeldub, raha pole. Küll aga hüppab ligi nagu koer maha kukkunud lihakäntsaka juurde EBRD, kes pakub lahkelt abi 240 mln kr laenu näol.
Veebruari lõpus teeb riigikogu tollase opositsiooni eestvedamisel üllatuslikult otsuse, et raudtee erastatakse erastamisseaduse järgi. Erastamine läheb erastamisagentuuri kätte. Laen EBRD-lt lükkub tulevikku.
Septembris lükkab erastamisagentuur rongi liikuma. Agentuuri nõukogu teeb otsuse: raudtee erastamist nõustavad kaks konsultanti, kellest ühte finantseerib EBRD 3 mln krooniga. Viimane oli ise lahkelt nõus oma ?abi? pakkuma. Ka hilisem vihaseim võitleja agentuuri nõukogu liige Ignar Fjuk ei oska selgitada, miks otsustati valida kaks nõustajat. Väidet, et mängus võisid olla EBRD huvid, pareerib Fjuk ebamäärase viitega objekti keerulisusele.
Novembris-detsembris korraldab erastamisagentuur konkursi raudtee erastamiseks teise nõustaja leidmiseks. Konkursil osalevad kolm Eestis tuntud tegijat, kalleim pakkumine ulatub 65 mln kroonini, odavaim aga 12 mln kroonini.
Tagantjärgi keeruliselt tuvastavatel põhjustel (Ignar Fjuk viitab küll üheselt agentuuri töö puudujääkidele) jääb konkurss tulemusteta.
Nii otsustabki EEA nõukogu, et kuni erastamise väljakuulutamiseni nõustab erastamist EBRD välja valitud nõustaja, elik GIBB.
Jaanuaris teatab erastamisagentuuri nõukogu esimees, majandusminister Mihkel Pärnoja: Raudtee erastamismudel töötatakse kava kohaselt välja koostöös nõustajaga. Mudel peab tagama ka võimaluse kaasata pärast erastamist Euroopa abi, garantii- ja laenuprogrammide raha (BNS). Aga ?abi-, garantii- ja laenuprogrammid? ongi äri, millega EBRD tegeleb.
EEA nõukogu peaks 19. jaanuaril otsustama, kuidas leida nõustaja erastamise teise vooru. Otsus jääb tegemata, nõukogu otsustab küsida EBRD-lt, kas too oleks nõus finantseerima ka teise vooru nõustajat. Aasta hiljem viitab Pärnoja EBRD poolset viivitust kommenteerides, et oli võimalus, et keegi valitakse GIBBi kõrvale konsulteerima.
26. jaanuaril sõlmib EEA nõukogu nõustamislepingu GIBBiga. Märtsist-juunini loobub EBRD raudtee erastamise teises etapi nõustaja finantseerimisest. Valede ja vassimiste abil teeb erastamisagentuur ja Pärnoja teise etapi nõustajaks EBRD lemmiku, kelle kõrvale konkurenti näha ei tahetud ? GIBBi. Veel selle aasta märtsis kinnitab EBRD esindaja ametlikult, et pank pole soovitanud ega valinud raudtee erastamisele nõustajaid.
Sügisel 2000 annavad endast märku erastajad. BRS teatab, et üks rahastaja on EBRD. Pakkumiskonkursi võitnud Rail Estonia kinnitab, et ka tema üks rahastaja on EBRD.
Aprillis teatab ERi tõenäoliseim erastaja BRS, et on sõlminud rahastamislepingu EBRDga
Minu prognoos Eesti seni suurima erastamisprotsessi ? ERi erastamise ? tulevikust: kellele iganes raudtee erastatakse, üks rahastaja on EBRD. EBRD kulud-tulud kättesaadavate andmetel põhjal on: kulu - 3 mln nõustamisraha GIBBile, tulu ? ca 300 mln kr laen Narva piiripunkti rekonstrueerimiseks, seega ca 5 aastane laen aastaintressiga ca 7% teeb laenu tuludeks viie aasta jooksul ca 50 mln kr. Kas EBRD saab ka osa GIBBile makstavast ca 100 mln kroonist, ei tea. Tõenäolised on ka pärast erastamist uued EBRD laenud ERile, erastajate investeeringute on ju miljardid kroonid.
EBRD äri on ? kuidas arenguriigist raha välja pumbata, ja selles on ta maailma parim.