Ametiühingud kallutavad töölepinguseadust töötaja kasuks

Uue töölepinguseaduse ettevalmistamise töögrupis osaleva Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) õigussekretäri Margarita Tuchi sõnul on uues seaduses seni rida kriitilisi punkte, mis tuleks töötajate huvides ringi teha.

Näiteks soovivad ametiühingud töötajate konkureerivasse ettevõttesse mineku keelu lühendamist poolele aastale, senises eelnõus oli keeluperiood kuni kaks aastat. Tuchi sõnul tuleneb keeluperioodi lühendamise taotlus asjaolust, et konkurentsipiirang seab ohtu erialaselt töölt eemalviibijate kvalifikatsiooni säilimise ja töötajate võimalused saada pärast keelu lõppu erialasele tööle vähenevad.

Ametiühingud ei ole rahul ka töölepinguseaduse eelnõu sättega, mille kohaselt ennistatakse töötajaid tööle vaid juhul, kui töövaidluskomisjon või kohus on tunnistanud, et töötajal on võimalik antud töökohal edasi töötada. ?Kui seni kehtiva seaduse kohaselt tuli töötaja ennistada igal juhul, kui lepingu lõpetamine oli ebaseaduslik, siis kas nüüd hakkab kohus tegema ettevõttesisest personalipoliitikat?? esitas Tuch retoorilise küsimuse.

Tuchi sõnul on töögrupp seaduseelnõu muudatustes mingil määral EAKLi soovidega juba arvestanud. ?Kui senises eelnõus kavatseti jätta sätestamata koondamisest etteteatamise aeg ja hüvitise suurus, siis meie arvates oli see täielik jama. Praeguseks on kokkulepe, et hüvitised jäävad enam-vähem samaks,? ütles Tuch.

?Siiski ei ole me rahul eelnõu uuendusega, et alla üheaastase töösuhte puhul maksab tööandaja vaid kuupalga ulatuses hüvitist, samas kui pikema suhte puhul vähemalt kaks kuupalka. See võib tingida rändtöötajate armee, sest tööandja huvides on koondada pigem lühemat aega töötanud inimesed,? ütles Tuch.

EAKLi survel täpsustatakse edaspidi eelnõu punkti, mille kohaselt ei tohtinuks töötaja tööandja loata tegeleda paralleelselt muu äritegevusega. Ka õnnestus ametiühingutel õigussekretäri sõnul tingida töötajate materiaalse vastutuse määr töökohal maksimaalselt kuuelt kuupalgalt neljale kuupalgale.

Samuti töölepinguseaduse väljatöötamise ettevalmistusgruppi kuuluva Eesti Tööandjate ja Tööstuse Keskliidu (ETTK) esindaja Renno Mägi sõnul on ETTK saavutanud, et eelnõusse viiakse sisse seni puudunud sätted äri- ja tootmissaladuse hoidmise perioodi ja hüvitise kohta pärast töölepingu lõppu.

?Meil on ametiühingutega päris palju erimeelsusi, millest hüvitiste osa tuleb veel arutamisele. Kui töögrupis kokkuleppele ei jõuta, siis jääb erinevate seisukohtade arvestamine sotsiaalministeeriumi otsustada,? ütles Mägi.

Mobiiltelefonide seadmeid valmistava Elcoteq Tallinna personalijuhi Külli Kanteri sõnul on ettevalmistatavas seaduses veel rida küsitavusi, näiteks konkurentsikeelu osas. ?Küsitav on näiteks siinjuures, kas see keeld hakkab kehtima ka lihttööliste puhul, kes võivad ise hakata nõudma hüvitist, kui nad ei asu aasta jooksul mujale tööle,? lausus Kanter.

Sotsiaalministeeriumi töösuhete osakonna juhataja Malle Kindeli sõnul on kooskõlastusringilt ministeeriumidest tulnud uude seadusesse juba 50 lehekülge parandusettepanekuid, millest töögrupp on praeguseks läbi vaadanud umbes pooled.

?Suuremad vaidlused töögrupis seisavad veel ees konkurentsikeelu ja töölepingu lõpetamise tingimuste sätete juures,? ütles Kindel.

Pärast töögrupi poolt menetluse lõpetamist peaks seaduseelnõu saama kooskõlastuse justiitsministeeriumist ning minema valitsusse. Kindel kahtles, kas riigikogu jõuab seadust enne suvevaheaega vastu võtta.

Uut töölepingusuhteid sätestavat seadust on ette valmistatud juba 1996. aastast alates, praegune variant on viies või kuues. Ametiühingutes on tekitanud teravat vastuseisu vahepealne justiitsministeeriumi soov panna töölepingusätted võlaõigusseadusesse, mis oleks eelistanud töösuhetes tööandjat.

Justiitsministeeriumi seletuskirjas on öeldud, et uus seadus on sobiv kompromiss.