ESS ähvardab kütusevargaid kaamerate ülesseadmisega

Virkko Lepassalu 25. aprill 2001, 00:00

16. aprilli öösel varastati Lukoili rongist järjekordselt ligi 100 tonni diislikütust. See on viimaste kuude suurim kogus, varem on võetud korraga 10 tonni ringis. Ekspediitor Viktor Hopta sõnul on vargad Lukoili ette võtnud tänu tema kütuse kvaliteedile, sest Lukoil varustab diislikütusega ka Nestet.

Tanklahindades on 100 tonni diislikütuse väärtus 800 000?900 000 krooni. Plommid tsisternidel olid oma kohal ja terved, mistõttu Lukoil Eesti kommertsdirektor Valeri Makarov peab tõenäoliseks, et varastel on võltsitud plommitangid. Tsisterni tuulutusklapi kaudu, mida vargad tavaliselt on kasutanud, ei saa nii suurt kogust kütust välja lasta. ?Seda ei tee tunni ajaga, suured tsisternautod pidid neli-viis korda käima,? ütles Makarov.

Praegu vastutavad selle eest, et Lukoili ja teiste kütusefirmade tellitud kaup Eesti piires puutumatult kohale jõuaks, valdavalt kolm firmat: Eesti Raudtee lepingupartner Akropol (ESS), AS Maardu Raudtee, kes teenindab osa firmade kütuseronge Maardus, ja tolliladu. Turvalisuse eest tolliladudes vastutavad neid pidavad firmad, keda on ainuüksi Maardus kümneid.

Eesti Raudtee saatis oma koosseisulise turvaüksuse laiali 1999. aastal ja sõlmis ligi 25 miljoni kroonise lepingu ASiga Akropol (ESS).

Valeri Makarov ütles, et tema arvates ei ole seoses turvaja vahetumisega tunda mingit sisulist muutust paremuse suunas. ?Asi läheb järjest hullemaks ja hullemaks.?

Kui kütusefirma leiab tolliterminalis kaupa vastu võttes, et osa kütusest on varastatud, on tal väga raske kellelegi kahjutasunõuet esitada. Teoreetiliselt võis vargus toimuda kõigi kolme firma vastutusalas. Seetõttu läkitavad kütusefirmad avaldused Maardu politseisse. Seal menetleb neid tööga koormatud inspektor Aleksei Fedossejev. Inspektor lubab tulemust alles siis, kui õnnestuks täielikult kütusevarguste uurimisele pühenduda ning muude juhtumite uurimine ära jätta.

Mitmed kütusefirmad peavad ainsaks vargustega võitlemise vahendiks valvekaameraid. Seoses kütusevargustega otsustas AS Milstrand eelmisel aastal paigutada kaamera Maardu jaama. Turvasüsteemide müügijuht Indrek Tennokese valvesüsteemide firmast AS Pristis kinnitas, et kaameratüüp, mis muudel objektidel töötas laitmatult, läks ühtelugu rivist välja. Ta nõustus arvamusega, et ilmselt olid inimkäed mängus.

?Videovalve ja korralik valgustus, ohtlikumad kohad aiaga piirata,? loetles endine kõrge politseiametnik, OÜ Rasmusson haldusdirektor Helmut Paabo varastega võitlemise viise. Ta lisas, et ei taha küll kellegi rahakotti ronida, aga ilmselt tasuks turvameestele nende korrumpeerumise vältimiseks rohkem maksta.

Turvafirma ESS mehitatud valve ülem Andre Lilleleht ütles, palgad on neil täiesti konkurentsivõimelised. Ideaalne oleks, kui kaup liiguks piirist laevani ühe turvaja kontrolli all. Seni on Eesti Raudtee kliendid, kellele on ettepanek tehtud, sellest keeldunud.

Kõik suuremad jaamapargid võetakse edaspidi videovalve alla, lubab ESS. ?Korraga ei ole keegi võimeline nii suurt investeeringut tegema,? ütles Lilleleht. Videovalve ülesseadmise puhul on tema hinnangul kõige aeganõudvam töö projekteerimine.

Raudteega tehakse tema väitel tõhusat koostööd, et kaubajaamad tarastada. Raudtee suudab aiaga sulgeda kaks kaubajaama aastas, tänaseks on näiteks Kopli kaubajaamale aed ümber saadud.

Lisaks kavatsetakse juurutada veoste jälgimise süsteem online?is ning jälgimissüsteem, mis kohustab turvameest valveringkäigu ajal end kindlal ajal kindlates punktides fikseerima, lisas Lilleleht.

16. aprillil Lukoililt varastatud diislikütuse hinnaga kataks umbes kümnendiku kaubajaamade valvekaamerate maksumusest.

Aastaga Lukoililt varastatud kütuse väärtus võrduks seega kõikide valvekaamerate hinnaga.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:24
Otsi:

Ava täpsem otsing