Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kommentaarid alampalga vajalikkuse kohta
Eesti Ametiühingute Keskliidu sotsiaalsekretäri Harri Taliga andmetel moodustas möödunud aastal Eestis alampalk keskmisest palgast 28%. Tulevaks aastaks soovib ametiühing tõsta alampalka 250 krooni võrra 1850 kroonini ehk kasvu 13,5%. Ametiühingute eesmärk on, et aastal 2005 moodustaks alampalk vähemalt 40% keskmisest palgast.
OECD riikides varieerub alampalga ja keskmise palga suhe 29%-lt Hispaanias ja 35%-lt USAs kuni 51%ni Hollandis ja 55%ni Prantsusmaal. (1997. aasta andmed, vt ÄP 21.11.2000 Arvo Kuddo ?Alampalga roll?)
_________________________________________________________
Endise sotsiaalministri ja tööministri ning praegu Maailmapangas töötava Arvo Kuddo kinnitusel kasutatakse töösuhete reguleerimise põhiliselt kolme varianti: 1) seadusandluse kaudu; 2) tööturu osapoolte vahel toimuvate kollektiivsete läbirääkimiste kaudu; 3) tururegulatsiooni vahendusel. Iga riigi tööturul toimivad üheaegselt kõik kolm mudelit. Majandussektori ja tööturu eri segmentide või ameti- ja kutsealade lõikes on regulatsiooni eri viiside osakaal väga erinev.
_________________________________________________________
Tööturu nõrgema osapoolena puudub töötajail endil mõjujõud, et kokku leppida minimaalset elatustaset tagav alampalk. Kuna eriti alampalka saava töötaja tasandil on tegemist ebavõrdsete partneritega, siis oleks see väga lihtsustatud lähenemine, et osapooled peaksid ise tööjõu miinimumhinnas kokku leppima vastavalt nõudmisele ja pakkumisele.
Uuringute andmetel on Eestis 12% töötajaskonnast ühinenud ametiliitudesse, sealhulgas 9% eestlastest ja 20% venelastest. Individuaalseid palgaläbirääkimisi pidas 68% ning kollektiivseid 29% palgatöötajatest; 11% puudus üldse kirjalik tööleping.
_________________________________________________________
Riigikogu liikme Kalev Kuke hinnangul suurendab alampalga tõstmine tööpuudust ja lööb eeskätt väikeettevõtjaid ning neid, kes pole oma võimete tõttu suutelised alampalka välja teenima. Alampalga tõstmise nõudmisega soovib ametiühing kaitsta oma liikmeid konkurentsi eest palgaturul. (vt ÄP 03.11.2000 Kalev Kukk ?Alampalga viletsus?).