Edelaraudteele pääseb kaubaga üheksast jaamast

Edelaraudteele kuuluvad raudteeliinid Tallinn?Lelle?Viljandi ja Lelle?Pärnu?Mõisaküla. Neil liinidel on kokku 37 jaama, milles kaubavedusid saab teostada üheksas.

Soovides alustada Edelaraudtee kaubajaamadest kaubavedu, peab klient raudteefirmale teatama kuu aega ette ja koostama vedude kuu plaani. Kuu plaanis peab olema kirjas aeg, millal tahetakse kaupa vedada, transpordi alg- ja lõppjaam ning kaubakogused. Hiljemalt kolm päeva enne vedu tuleb saata täpsustatud plaan vagunite tellimiseks. Kui vedu väljub Edelaraudtee liinidelt Eesti Raudtee liinidele, tuleb Eesti Raudteelt taotleda kliendikood. Edelaraudtee kaubaveoteenistuse direktori Jaan Ratniku kinnitusel on kliendikoodi taotlemine vaid päeva küsimus.

Edasi tuleb otsustada, kuidas hakkab toimuma jaamas kauba laadimine. Kui Eesti Raudtee kaubajaamades on firmad, kes osutavad laadimisteenust, siis Edelaraudtee jaamades peab kauba omanik kauba ise vagunisse laadima. See tähendab, et kauba omanikul peab olema spetsialist, kes on teinud Eesti Raudtees eksami kaupade vagunisse laadimise kohta. ?Selleks on terve suur raamat erinevate kaupade kohta ja kuidas neid endise N Liidu vaguniparki laetakse,? räägib Ratnik. Laadimisspetsialisti koolitamine ongi Ratniku väitel kaubavedude alustamise juures kõige aeganõudvam tegevus, sest laadimisreeglitega raamat nõuab tutvumiseks paar õhtut ja päeva, enne kui teha Eesti Raudtees vastav eksam.

Kaubavedude planeerimisel peab arvestama ka laadimiseks kasutatavate haruteede vagunite mahutavusega. Paljud haruteed kuuluvad eraomanikele ning nende kasutamiseks peab olema omaniku luba. Näiteks kuulub eraomanikule Edelaraudtee kaubajaamades olev ainus vedelkütuste laadimise harutee Viljandis.

Suurem osa ülejäänud Eesti raudteeliinidest kuulub Eesti Raudteele (v.a Riisipere?Haapsalu raudteeliin). Eesti Raudtee liinidel asuvast 41 kaubajaamast võib lugeda järgmisest transpordi rubriigist.