Toll alustas ristisõda offshore?ide vastu

Alates 1. maist ei taha toll kauba sissevormistamisel enam tunnistada selle vahendajaid. Toll tunnistab dokumentides vaid kahte poolt: kauba ostjat ja müüjat. Määrus puudutab rohkem või vähem peaaegu kõiki vahendajate abil tegutsevaid puidu- ja kütusefirmasid. Nende juhid närveerivad, tolliinspektuuride postkastid täituvad järelepärimistest, seismajäänud vagunitest kuhjuvad tolliladudesse järjekorrad.

Firmade puhul, kelle kauba liikumise toll 1. maist seisma jättis, ilmneb seaduspärasus: kauba ostu-müügi vahendajafirma pole võimeline esitama kauba tollimiseks 1. maist vajalikke lisadokumente.

Need 1. maist nõutavad dokumendid on tavaliselt kaubaarve ja kauba ostu-müügileping. Enne 1. maid vaadati nende esitamata jätmisele lihtsalt läbi sõrmede. Teisisõnu deklaratsioonis vastavate lahtrite täitmist ei nõutud.

Õliühingu nõunik Kaljo Aamer ütles, et toll nõuab kauba saatelehtede juurde ka originaalarvet. Kui lepitakse kokku kütuse kindlas tonnihinnas ja müüjaks on saatja, on kaubaga kaasnev arve võimalik.

Kui lepitakse kokku keskmises hinnas, mis baseerub rahvusvahelisel hinnal ja on laadimispäeva hind, pole see võimalik. Seetõttu ei saa originaalarve ka kaasas olla.

Näiteks, kui reedel laaditakse, on kaup esmaspäeval Eestis ja ka rahvusvahelist baashinda pole võimalik enne esmaspäeva saada. Seetõttu pole enne teisipäeva-kolmapäeva originaalarvet kusagilt võtta, selgitas Aamer.

Üks uue transiidimääruse autoritest, Marek Uusküla rahandusministeeriumist vastas küsimusele, kas eesmärk on võitlus offshore?idega, diplomaatiliselt: ?See pole eesmärk omaette.?

Rakvere tollipunkti juhataja Toomas Sihveri väitel näitab praktika, et vastavalt kauba saatedokumentidele lisatud arvetele on kauba ostjaks sageli isik, kes pole Eestis registreeritud. Teisisõnu, offshore. Tollile esitatakse aeg-ajalt ikka ühtesid andmeid, ostu-müügilepingus on hoopis teised. Sageli pole dokumentides märgitud kauba saajat.

Rakveres jäi uue transiidimääruse tõttu seisma 20 vagunit puitu. Nendega oli seotud üks maksuvaba firma. Siis lasti need lahti ? jaam ähvardas ummistuda. Kuni tulid järgmised 20 vagunit, mis jäid oma saatust ootama.

Tolliga tüllimineku kartuses anonüümsust palunud tollimaakler rääkis, et põhiline probleem seisneb selles, et toll hakkab ette kirjutama omandisuhteid. ?Ei arvestata aga sellega, et näiteks kütuseäris müüb tehas kauba väga harva otse, alati on vahendajad,? väitis maakler.

Tolliameti ega rahandusministeeriumi esindajad ei soostu otse ütlema, et uue eeskirja näol tegemist on võitlusega maksupettustega. ?Seda määrust tehes sattusime huvitavale nähtusele, mis on levinud kütuseäris: tehinguid tehakse riigipiiril,? kommenteeris üks määruse autoritest, rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna asejuhataja Marek Uusküla. ?Tegelikult on see absoluutne nonsenss. Riigipiiri seadus välistab sellised tehingud.?

Tema sõnul sai toll firmadelt üsna sageli puudulikult vormistatud dokumente. Kauba sissetoojad püüdsid tollile sisse sööta valeandmeid.

Sellist laadi ostu-müügitehingutes ongi sageli üheks pooleks maksuvaba firma.

Uusküla kinnitas, et levinud on ka juhtumid, kus üks Eesti osaühing müüb piiril kauba teisele Eesti osaühingule.

Uus transiidieeskiri nõuab, et vahendajad olgu välistatud, kauba saaja ning kauba saatja vahel peab olema lepinguline suhe. Sellega on uue eeskirja koostanud rahandusministeeriumi ametnikud saanud lepitamatu vaenlase Õliühingu näol. Selle nõunik Kaljo Aamer ütles, et Õliühing tegeleb eeskirja juriidilise analüüsiga.

?Selle seadusega tahab rahandusministeerium lõpetada vedelkütuste hulgimüüjate tegevuse,? ütles Kaljo Aamer. Kütuse saatjal ja lõplikul ostjal ei ole tavaliselt omavahelist ostu-müügilepingut. Neil on hoopis leping hulgimüüjaga.

Eesti Õliühing tahaks kauba saatelehele kütuse saaja kõrvale märkida ka hulgimüüja, nii oleksid kõik asjaosalised tollile kättesaadavad.

Uue korra sisulist rakendamist alustas toll juba mitu kuud tagasi, valides juhuslikult katsealuseks ekspediitorfirma Intopex. Firma jurist Valdis Härmsalu ütles: ?Me oleme tangide vahele jäänud.?

Intopex vahendas veoteenust osutades Kiviõli keemiakombinaadile vaguneid pürokondensaadiga, mis on bensiini lähteaine ja kuulub aktsiisiga maksustamisele. Et kauba raudtee saatedokumentides oli kauba saajaks märgitud Intopex, nõuab toll miljonite kroonide eest aktsiisi ja käibemaksude maksmist Intopexilt, mitte Kiviõli keemiakombinaadilt (importijalt), kellel on tegelikult aktsiisivabastus. Tolli arvates pidanuks kauba saajaks olema märgitud omanik ehk Kiviõli keemiakombinaat, mitte Intopex (ekspediitor).

Peale selle nõuab raudtee Intopexilt juba kuid Rakveres seisvatelt vagunitelt sadu tuhandeid kroone vagunikasutustasu, sest neid ei saa vabastada. Põhjus on sama, mis külmutas Rakvere kaudu puiduveo: kauba saatja ning kauba saaja vahel peab olema lepinguline suhe.

Kiviõli keemiakombinaat ehk kauba saaja pidanuks kauba sisse tooma otse enda nimel ilma vahelüli ehk Intopexita.

Rakvere tollipunkti juhataja Toomas Sihver väidab, et nemad Intopexile takistusi ei tee. Maksku ainult aktsiis jt maksud ära.

Härmsalu avaldas kahtlust, et uus transiidimäärus keerab kraani kinni enamikul ekspediitorfirmadel, kes on vahelülid raudtee ja kliendi vahel. Kauba omanikuks ei saa ekspediitorfirma end samuti vormistada.