Läti, Soome ja psühholingvistika

Hoolimata furoorist, mida tekitas Lätis Soome presidendi mõtteavaldus toetusest Balti riikide NATO püüdlustele, ei ole kahe riigi suhted sellest kannatanud. Soomet vaadeldakse jätkuvalt kui Lätile sõbralikku riiki, ehkki Saksa ajalehele Der Spiegel aprillis antud intervjuus ei toetanud Tarja Halonen seda Läti üht peamist välispoliitilist eesmärki. Haloneni sõnul ei saa Soome Balti riikide NATO püüdlusi toetada sellesama enesestmõistetavusega, millega kannustatakse tagant nende vastuvõtmist Euroopa Liitu.

30 aastat Kanadas psühholoogia professorina töötanud Läti president Vaira Vike-Frei-berga on visiidi eel leidnud, et öeldut võib psühholingvistilisest aspektist tõlgendada kaht moodi ? Soome ei näe enesel NATOsse mittekuuluva riigina kaasarääkimise õigust või plaanib Balti riikidele vastu töötada. Igatahes ootab Läti selgitust.

Sõja ajal põgenikuna Lätist lahkunud Vike-Freiberga tunneb välispoliitikas enim muret suurriikide uue võimaliku sobingu üle, mis Euroopas jälle piire tõmbaks ja mõjusfääre jagaks. Presidendi eesmärk on teha Lätist teiste riikide kõrval võrdne partner, milleks peetakse vajalikuks ühinemist nii NATO kui ELiga.

Läti president ei jaga Soome kolleegi arvamust, et Balti riikide NATOsse pääs võiks Venemaad ärritades kõigutada piirkonna stabiilsust. Pigem usub ta Poola ja Ungari näitel NATO ?vihmavarjust? lisaks julgeolekule ka majanduslikku kasu. Kohtumine annab võimaluse oma seisukohtade selgitamiseks.

Muuhulgas on Soome täna Läti suurim välisinvestor. Lätis on kokku ligi 250 Soome firmat ning riiki investeeritud 1900 miljonist dollarist on 430 miljonit tulnud Soomest. Investoritest suurim on Sonera. Soome presidenti saadab visiidil ka esindaja Metsäliittost, mis kavandab koos Rootsi Södra ja Läti valitsusega riiki tselluloositehase rajamist.