Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rootsi IT-majandus kannab vilja
Veel üsna hiljuti, kui USAs kestis harjumatult pikk majanduskasv ning infotehnoloogia ja internetiga seotud uue majanduse firmade aktsiad püstitasid börsidel aina uusi rekordeid, arvati, et majandus on jõudnud kvalitatiivselt uude faasi, kus kehtivad täiesti uued seadused. Nüüd, pärast uue majanduse aktsiate vabalangust, on toimunud kainenemine ja pessimistlikumad majandusteadlased küsivad, kas tegu oli järjekordse mulliga. Vastus on siiski õnneks eitav.
Uue majanduse väärtuseks on see, et IT- ja teabeinvesteeringud pakuvad firmadele uusi arenguvõimalusi ja suurendavad nende tootlikkust. Rootsi on need võimalused hästi ära kasutanud ja see on üks olulisi põhjusi, miks näiteks investeerimispank Lehman Brothers peab Rootsit arenenud riikide seas suurima kasvupotentsiaaliga riigiks.
Rootsi majandusteadlaste Lars Jagreni ja Lars Jilmstadi uuringust ilmneb, et 1990. aastail ületasid Rootsi firmade investeeringud tarkvarasse, turundusse ja tootearendusse kahekordselt tootmishoonetesse või -seadmetesse tehtud investeeringuid. Sellega paranes tunduvalt Rootsi firmade konkurentsivõime.
Mõnevõrra kriitilisem hinnang Rootsi suurfirmade IT-investeeringutele anti tarkvarafirma SAS Institute äsja tehtud uuringus, mis hõlmas 400 suurfirmat. Instituudi tegevdirektor Mats Röhfors väidab, Rootsi firmad ei ole õppinud infotehnoloogia võimalusi tundma ja teevad seetõttu sageli vääri investeerimisotsuseid. Tema hinnangul investeerivad firmad ikka veel liiga palju seadmetesse.
Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) hiljuti avaldatud andmete põhjal annab Rootsi sisemajanduse kogutoodangust (SKT) 9,3 IT-toodang. Rootsi kulutab teadusuuringutele ja tootearendusele konkurentidest rohkem ehk 3,75 SKTst, kuid üllataval kombel on kõrgtehnoloogiliste toodete ekspordi osakaal koguekspordis ainult 18 ehk väiksem kui ELis keskmiselt. Rootsi majandusminister Björn Rosengren põhjendab seda asjaoluga, et paljud suured Rootsi firmad teevad uurimistööd Rootsis, kuid tooted valmistatakse teistes riikides.
Rootsi ärileht Dagens Industri tegi hiljuti 15 suurima Rootsi firma küsitluse, mis näitas, et enamik neist kavatseb sel aasta IT-investeeringuid vähendada.
Üldise tendentsi kohaselt loobuvad firmad IT-konsultantide teenustest ja laiendavad selle asemel omaenese IT-osakonda. IT-investeeringute vähendajate seas on sellised tuntud firmad, nagu Ericsson, SEB, Rootsi Post ja Rootsi Raudtee (SJ).
Uue majanduse taset ühiskonnas näitavad muu hulgas mobiiltelefonide ja arvutite hulk, internetiühendused ning üldse kogu infoühiskonna infrastruktuuri ja IT-oskuste levik. Rootsi on Euroopa Liidus suveräänne liider selle poolest, et 75 töötajatest kasutab töökohal arvutit.
50 protsendis Rootsi kodudes on internetiühendus, milles jäädakse alla ainult Hollandile. Eelmise aasta lõpul oli internetiabonente kokku 2,5 miljonit.
Mobiiltelefoniabonente on 6,3 miljonit ja eelmisel aastal kasvas mobiiltelefoniturg 14, moodustades kolmandiku 69 miljardi Eesti krooni suurusest telekommunikatsiooniturust. Tänavu esimeses kvartalis müüdi Rootsis 163 940 WAP-telefoni ning 50 580 käsiarvutit.