Euroopa Keskpank ärritas turge

?Meie eesmärk ei ole turge üllatada. Kui intressialandamine tuli üllatuseks, siis pole sinna midagi parata, meie analüüs näitas, et inflatsioonisurve on vähenenud, ja järelikult lähtusime me hinnastabiilsuse hoidmise vajadusest,? ütles baasintressi 0,25protsendilise alandamise otsust kommenteerinud Euroopa Keskpanga EKP president Wim Duisenberg.

Nüüd on Euroopa refinantseerimismäär 4,50 ehk samal tasemel mis USAs. See oli EKP esimene intressialandamine pärast aastail 1999?2000 tehtud seitset intressitõstmist.

Duisenbergi kinnituse kohaselt oli EKP nõukogu otsus üksmeelne. Ühtlasi kummutas ta süüdistused, nagu oleks keskpank järele andnud välisele survele ja nagu oleks pank sel moel püüdnud turgutada aeglustuma kippuvat majanduskasvu. EKP-le on intresside alandamiseks survet avaldanud muu hulgas USA valitsuse esindajad, samuti IMF ja OECD.

Duisenbergi sõnul on keskpanga jaoks inflatsiooni mõõtmise üheks põhiliseks indikaatoriks rahahulga (M3) kasvutempo, mis selle aasta algupoolel on langenud 4,3 protsendile ehk alla keskpanga seatud 4,5 sihtmäära, samuti laenumahtude kahanemine. EKP on prognoosinud, et praegu eurotsoonis 2,6 tasemel püsiv aastainflatsioon alaneb alla 2 tuleva aasta algupoole. Inflatsiooni ajutisteks mõjutajateks peab pank nafta hinda, nõrka eurot ning suu- ja sõrataudi.

Turgudele tuli EKP otsus täielikuks üllatuseks, sest nende väitel on keskpanga esindajad viimastel nädalatel korduvalt väljendanud muret inflatsioonisurve pärast, lisaks olevat keskpankade juhid üksteise võidu kinnitanud, et EKP jätkab senist poliitikat, mis nende arvates tähendas intresside püsimist muutmatuna pikka aega.

?Keegi ei saa aru, kuidas keskpank mõtleb. See vähendab panga usaldusväärsust, mis omakorda võib kahjustada eurot. Pealegi jäi pank intressi langetamisega hiljaks,? arvas Barclays Capitali valuutaanalüütik Jane Foley.

Osa analüütikuid on seisukohal, et EKP seisukohamuutuse tingis eurotsooni suurima, Saksamaa majanduskasvu aeglustumist näidanud indikaatorite avaldamine viimastel päevadel: järsult on vähenenud tööstustoodang ja tellimused ning kasvab töötus. Ilmselt hakkas keskpank kartma, et Saksamaa võib viia kogu eurotsooni seisakusse ja otsustas seepärast selle majandust ergutada.

Vaatamata kriitikale valmistab intresside alandamine paljudele ka heameelt. Soome Panga presidendi Matti Vanhala sõnul sobib intressilangetamine Soomele suurepäraselt. Helsingi börsil kosusid tehnoloogia- ja pangaaktsiad, mis tähendas, et tõusjate seas olid Nokia ja Sonera.

Euroopa lühiajaliste ehk 2003. aastal lõppeva tähtajaga euroobligatsioonide intress alanes 4,53 protsendilt 4,40-le. Pikaajaliste obligatsioonide intress ei muutunud.

Eestis odavneb EKP otsuse mõjul veidi laenuraha, sest enamik eraisikute laenudest on võetud euro baasil ja need sõltuvad Euroopa pankadevahelise rahaturu intressi tasemest.