Idealismi võit Silmetis

Andres Reimer 17. mai 2001, 00:00

Võidu taga on ettevõtte juhtide oskus seista usaldusväärse partnerina mõnekümne põhikliendiga rahvusvahelisel turul.

Silmeti edu põhineb idealismil ja utopismil, kinnitab ettevõtte juht ekspeaminister Tiit Vähi. ?Kui valida, kas rajada Eestisse 501. saekaater või investeerida austrite kasvatamisse hüljatud tuumajaamas Paldiskis, siis kaaluksin ma pigem teist varianti,? räägib Vähi rahuloleval ilmel. ?Armastan riski.? Ilma utopismita poleks Eesti vabaks saanud, lausub Vähi.

Vähi töötab alates 1999. aastast Silmeti direktorina, järjekorras kümnendana. Müügitöö on Vähi peamiselt enda õlule võtnud, mistõttu võib esieksportööri tiitlit pidada tema isiklikuks saavutuseks. ?Ettevõtte varasem areng ei vastanud investorite ootustele,? selgitab ta. ?Olen maapoiss ja rasket tööd ei karda.? Silmet toodab peamiselt elektroonikakomponentides kasutatavaid haruldasi muldmetalle Euroopa, USA ja Jaapani turule, saades lõviosa toorainest Brasiiliast ja Nigeeriast. Venemaa osa tooraineallikana moodustab üksnes 14% kogumahust.

90% Silmeti toodangust ostavad 20 suuremat klienti. Silmetis töötavad Jaapanist toodud katoodahjud magnetite tooraineks kasutatava neodüümi sulatamiseks. Jämedatest elektrijuhtmetest energiat ammutavaid katlaid teenindavad paar hingamiskaitsega töölist. Mingil põhjusel ei peeta selle töö automatiseerimist otstarbekaks ning jaapanlased otsustasid liiga kalli tööjõu tõttu ahjud Silmetile loovutada ja haruldast metalli teiselt poolt maakera asuvast Eestist osta. Vahepeal kummitas Silmetit pankrotioht, sest 1997. aastal sai ettevõte ligi 60 miljonit krooni kahjumit. Vähi on suutnud tööstusettevõtte kasumiga tööle panna. ?Eelmise aasta kasumiprognoos meil ebaõnnestus,? lausub Vähi kavalalt muiates. ?Nägime ette 20 miljoni kroonist kasumit, kuid teenisime 40 miljonit.? Silmeti edu aitab leevendada aidsi, kuritegevuse ja tööpuudusega pipardatud argipäeva Ida-Virumaal, lausub Vähi. Aasta tagasi teatas Vähi, et valmistab Silmet Gruppi ette börsile viimiseks. Börsile minekut kannustas Silmetit vajadus investeeringute järele, sest ettevõte kavatseb aastaks 2003 valmis ehitada ligi miljard krooni maksva vedel- ja kuivlastisadama ning uuendada muldmetallide tootmise tehnoloogiat. ?Silmet on elanud investeeringute puuduses ligi kümme aastat,? ütles siis Vähi. Tänaseks on börsiplaanid kõrvale lükatud ning investeeringuteks otsitakse alternatiivseid teid. Näiteks sadama arendamiseks nähakse ühe võimaliku lahendusena ASi Tallinna Sadam kaasamist tuumikinvestorina.

Praegu panustab Silmet tehnoloogia arengusse, millega taotleb senise kasvutempo jätkumist.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:07
Otsi:

Ava täpsem otsing