Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ligipääs internetile olgu kõigile tasuta

    15.-16. mail kohtusid Pärnus mõttetalgutel 27 Eesti juhtivat eksperti, et pakkuda teid Eesti infoühiskonna arenemiseks ja leida võimalusi, kuidas Vaata Maailma projekt saab kaasa aidata selle visiooni elluviimisele.
    Toodi välja sõnum kogu Eesti ühiskonnale, et alates 1. jaanuarist 2004 peaks internet olema Eestis avalik hüve nagu teedevõrk. ?See tähendab, et baastasemel ligipääsu eest internetile ei oleks tulevikus vaja kellelgi maksta,? selgitas üks visionääridest, peaministri nõunik Linnar Viik.
    ?Internet võimaldab korraldada elu lihtsamalt ja odavamalt. Avalik hüve pakub kõigile kodanikele võrdseid võimalusi interneti kasutamiseks ja vähendab lõhet ühiskonnakihtide vahel,? ütles Viik.
    Viigi hinnangul läheb selline avalik hüve maksma riigile umbes 700 miljonit krooni aastas.
    Üritusel osalenud Hansapanga grupi juhatuse esimehe Indrek Neivelti sõnul pole mõtet vaielda kelle üle, kas interneti kasutamine on 21. sajandi kirjaoskus või mitte.
    ?Progressil ei ole alternatiivi,? lausus Neivelt.
    Visionäärid pakkusid hulgaliselt ideid, kuidas Vaata Maailma projekt peaks edasi töötama ning milliseid konkreetseid tegevusi ette võtma, et parandada internetile ligipääsu, koolitada inimesi interneti kasutama ning pakkuda interneti kaudu üha rohkem inimestele vajalikke igapäevaseid sisuteenuseid.
    Vaata Maailma on Eesti ettevõtete ja riigi koostöös sündinud projekt, mille eesmärgiks on suurendada oluliselt internetikasutajate arvu ning tõsta sellega Eesti elanike elukvaliteeti ja riigi konkurentsivõimet Euroopas.
    Vaata Maailma projekti algatasid üheksa Eesti juhtivat ettevõtet: Hansapank, Eesti Telefon, EMT, Eesti Ühispank, IBM, Oracle, Microlink, IT Grupp ja BCS.
    Firmad on lubanud kolme aasta jooksul investeerida internetiseerimisse rohkem kui 250 miljonit krooni.
    Eesmärk on koos riigiga viia Eesti internetikasutajate osakaal kolme aastaga Soomest mööda.
    Autor: ÄP
  • Hetkel kuum
Kui riigikaitsemaks, siis nüüd, aga kärped enne
Riigikaitsemaksu maha hõikamiseks on jõudnud kätte õige hetk, ent ühe väga olulise eeldusega, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Riigikaitsemaksu maha hõikamiseks on jõudnud kätte õige hetk, ent ühe väga olulise eeldusega, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tallinna Sadama käive ja kasum langesid
Tallinna Sadama käive langes esimeses kvartalis ning kulude kasvu tõttu vähenes ka kasum.
Tallinna Sadama käive langes esimeses kvartalis ning kulude kasvu tõttu vähenes ka kasum.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Rektor: tehisintellektile saab anda osa juhtimisülesandeid
Mainori rektor Andrus Pedai andis ülevaate, kuidas saaksid juhid kasutada tehisintellekti enda töö hõlbustamiseks.
Mainori rektor Andrus Pedai andis ülevaate, kuidas saaksid juhid kasutada tehisintellekti enda töö hõlbustamiseks.
Juhtimisekspert: enne muudatuste tegemist peab jalgealune stabiilne olema
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Eksport kahanes märtsis kuuendiku jagu
Märtsis vähenes kaupade eksport aastaga 16%, eksport Euroopa Liidu riikidesse kahanes koguni 22 protsenti, teatas statistikaamet.
Märtsis vähenes kaupade eksport aastaga 16%, eksport Euroopa Liidu riikidesse kahanes koguni 22 protsenti, teatas statistikaamet.
Michal: Eesti tööstus kasvaks kliimaseaduse tuules kaks korda
Kliimaminister Kristen Michal räägib, milline on äsja kaante vahele saanud kliimakindla majanduse seaduse mõju Eesti ettevõtetele.
Kliimaminister Kristen Michal räägib, milline on äsja kaante vahele saanud kliimakindla majanduse seaduse mõju Eesti ettevõtetele.