UMTSi hind häirib sidefirmasid

?Mobiilside kolmanda põlvkonna opereerimiseks otsustati väljastada neli litsentsi nn iluduskonkursi alusel, kuid praegu on veel kaalumisel, kui palju UMTSi (Universal Mobile Telecommunications System) konkursil osalemine mobiilsideoperaatorile maksma läheb,? räägib teede- ja sideministeeriumi pressiesindaja Kuldar Väärsi. ?Varem pakuti välja variant, et osalemine maksab 50?100 miljonit krooni ja osavõtutasu ei tagastata.?

Teede- ja sideminister Toivo Jürgensoni sõnul tagaks UMTSi litsentsi konkursil kõrge tagastamata osalemistasu ka konkursi kõrge taseme.

?50 miljonit krooni on optimaalne hind litsentsi jaoks,? ütleb Jürgenson. ?Litsents võetakse ikka 10 aastaks ja 50 miljonit on 142 krooni investeeringut ühe elaniku kohta, mis on 70 korda vähem, kui maksti Saksamaal ja 10 korda vähem Austriaga võrreldes.?

Jürgenson toob näiteks, et Saksamaal müüdi UMTSi litsentsi umbes 50 miljardi euro eest.

Radiolinja Eesti juhatuse liikme Ants Viira hinnangul peaks kolmanda põlvkonna mobiilside litsents maksma umbes 10 miljonit krooni.

?Radiolinja saatis sel teemal eile kirja teede- ja sideministeeriumile,? ütleb Viira ?Minu jaoks tuli see üllatusena, et riik soovib operaatoritelt saada kuni 100 miljonit krooni UMTSi litsentsi eest.?

Viira märgib, et koos teiste maksudega saaks riik ligi pool miljardit krooni ühekordset tasu, kuid see on vale ja lühinägelik lähenemine.

?Ühe Eesti mobiilsideoperaatori jaoks ei ole 100 miljonit suur raha. See on väga suur raha,? sõnab Viira. ?Kui operaatorid peavad suuri summasid litsentside eest välja käima, teeb see teenuse kalliks, teenuste areng hakkab viibima.?

Viira sõnul on kaks varianti, mis juhtub, kui riik otsustab siiski ühekordse kalli litsentsitasu kasuks. ?Operaatorid kas pigistavad silmad kinni ja maksavad ära või nad võivad konkurssi boikoteerida,? nendib Viira.

Eesti suurima mobiilsideoperaatori ASi EMT juhatuse liikme Tõnu Grünbergi sõnul loodab EMT, et UMTSi litsentsi hind jääb alla 50 miljoni.

?Kõrgemad hinnad võivad hakata ohustama võrkude kiiret väljaehitamist ning mõistliku hinnaga mobiilsete multimeediateenuste pakkumist,? lausub Grünberg. ?Loomulikult sõltub litsentsi hind suuresti sellest, mida selle litsentsiga operaatoritele pakutakse ning mida operaatoritelt nõudma hakatakse.?

Mobiilsidefirma ASi Ritabell ehk Q GSMi juhatuse esimehe Toomas Peegi hinnangul oleks kohane Eestis küsida kolmanda põlvkonna litsentsi eest ligikaudu 20 miljoni krooni ringis.

?Kui vaatame täna telekommunikatsiooniettevõtete aktsiaturgu, siis see krahh ongi tekkinud sellest, et riigid, kus on korraldatud UMTSi oksjone, on võtnud hirmsa hinna litsentside eest,? rääkis Peek. ?See raha võetakse hiljem kliendi taskust.?

Peek tõi näiteks Soome suurfirma, ASi Eesti Telekom osaniku Sonera, mille aktsiad odavnesid turul pärast kalli litsentsi ostu ligi 90 protsenti.

UMTSi ehk 3G võrgus hakkavad multimeediatelefonid edastama korralikku videopilti ja muusikat ning pakuvad suuremat andmesidekiirust.