Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Olümpiamängud on puhkuseks

Liina Vahemets 24. mai 2001, 00:00

Mis vahe on olla Olümpiakomitee juht ja Pauligi juht?
Vahe on suur. Pauligis on vajalik iga päev teha finantstulemit mõjutavaid otsuseid. Spordis on veel täna raske kõiki asju väga konkreetselt kokku leppida. Olümpiakomitee juhtimisel olen ma püüdnud sisse viia ärilist mõtlemist. Mulle on püütud selgeks teha, et spordis ei ole võimalik kasutada kõike, sest rohkem on emotsioone ja vabadust. Kuid mina leian, et see kõik on tore, kuid sponsorsüsteeme, turundust ja rahastamist ei ole võimalik teha ilusate silmade eest või ilma lepeteta. Eks see on keeruline protsess, mille kohta mõni ütleb, et Tiit Nuudi üritab äritegevust suunata olümpiategevuse juurde üks-ühele. Vastus on hoopis konkreetsus iga asjas ja just pikemate sihtide nägemine. Olümpialiikumine on rahvusvaheliselt väga tugevalt paigas, riigiga on väga konkreetsed lepingud, ja liitudega, kes on meie põhipartnerid.

Kuidas mõjutas teie tööd Erki Noole avaldus eelmise aasta lõpus, et ta ei soovi teie jätkamist olümpiakomitee eesotsas?
See oli märk, et kõik ei ole ilus ja kena. On hea, et on ka teisitimõtlejaid. Minule tähendas see seda, et nähtavasti olen ma suutnud olümpiakomitee juhtimise viia nii atraktiivseks, et on ka teisi tahtjaid sellele kohale.

Kas teil sellist mõtet ei tekkinud, et jätaks kõik sinnapaika?
See peaks olema väga nõrk juht, kes niimoodi mõtleb. Päris niimoodi neid asju ei tohi teha, sest kui tead, et oled ise kõik õigesti teinud, siis tuleb oma põhimõtteid kaitsta. Need 84 protsenti, kes toetasid minu jätkamist, tõestasid seda, et oleme õigel teel.

Sügisel liituvad Eesti Olümpiakomitee ja Eesti Spordi Keskliit. Milliseid muudatusi see teie töös kaasa toob?
Olen teatanud, et mina ühineva organisatsiooni etteotsa ei asu. See on nii suur organisatsioon ja uus juht peab endale teadvustama, et pool tema ajast peaks minema sellele tööle. Kuna mina olen seotud Paulig Groupiga, siis poolt oma ajast ei suuda ma sinna anda. Kindlasti jään ma selle organisatsiooniga seotuks, aga juba täna tuleb valida, kellel oleks reaalselt võimalus seda oma elutööks võtta. Mina olen spordis oma elutöö selle kümne aastaga ära teinud.

Mida peate oma karjääriredeli esimeseks astmeks?
Elus on palju juhuseid ja minu juhus oli see, et kui tuli lõpetada ülikool ja mõelda, kuhu tööle minna, siis otsisin endale ise töökoha ja sain Tallinna linnavalitsuse ehituse järelevalve inseneriks. Olin just peret loomas, vajasin elamispinda ja sealt oli kõige reaalsem lahendust leida. Ma olin linnavalitsuse teenistuses kokku 15 aastat. Sattusin tööle paljudesse palavatesse kohtadesse nagu näiteks olümpiaehitiste direktsiooni. Olin ka esimene keskkonnaminister Eestis.

On see võimalik, et lähete kunagi poliitikasse tagasi?
Poliitik vastaks sellele, et ei kunagi ette tea. Isiklikult arvan, et ma poliitikasse ei lähe, sest kui välisfirmas töötada, näeb maailma veidi teisiti. Üks põhjus on see, et mul on tehtud pikaajalised töölepingud. Teine asi on, et Eestis on välja kujunemas professionaalsete poliitikute meeskond ja sekkuda sinna üle viiekümne-aastasena oleks juba väga keeruline. Loomulikult võin taustajõuna kaasa mängida. Eks see taustajõuna kaasa mängimine ole ka see, et olen Eesti Olümpiakomitee president. Kuigi see on täiesti apoliitiline koht, on see ikkagi spordipoliitika ajamine.

Kuidas jõuate ennast Olümpiakomitee ja põhitöökoha vahel jagada?
Olümpiakomitee juhtimine on mulle siiski väga töömahukas hobi. Julgen öelda, et kui oled pikka aega olnud hingega spordi juures, siis on lihtsam niisugust ühiskondlikku tööd teha. Ma teen seda hea meelega. See on mulle kui puhkus. Ma olen puhkuse alati olümpiamängude ajaks välja võtnud ja seal unustan igapäevatöö ära. Kui Eestile ka veel medalid tulevad, siis võib küll öelda, et olen saavutanud sellise tunde, mida olen otsinud.

Kui palju peate töökohustuste tõttu Eestist eemal viibima?
Kui kalendrit vaadata, siis väga palju. Minimaalselt teeb see sada tööpäeva aastas. Paulig Groupi tasandilt vaadates koordineerin kogu grupi toodangu turundustegevust Ida-Euroopas.

Kust olete teadmisi kogunud ja kui palju olete haridusest kasu saanud?
Ülikool andis põhibaasi, aga väga palju olen saanud Tallinna tuiksoonte juhtimisest ja koordineerimisest. Teisalt olin üks esimesi eestlasi, kellel oli võimalus lõpetada Soome ärijuhtide ülikool. Sattusin sinna, kui Soome hakkas Euroopa Liitu astuma. Kogu kolmeaastane õppeperiood oli seotud Euroopa majanduse ja Soome liitumisega seotud probleemistikuga. Mul on üle meetrikõrgune virn huvitavat materjali, mida soomlased valmistasid ette Euroopa Liitu astumisel. Nüüd on neid hea võrrelda Eesti probleemidega Euroopa teel.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:32
Otsi:

Ava täpsem otsing