Arstiabi ja ravi välismaal

Eesti inimene puutub arstiabiga välismaal harva kokku ? juhul, kui reisil olles juhtub õnnetus või jäädakse haigeks, ning ka siis, kui tabab haigus, mille ravimine Eestis ei ole võimalik või edukas ja mille puhul inimene suunatakse erandkorras välismaale ravile. Haigekassa on mõlemal juhul rahastaja. Tegemist on meie kõigi rahaga ning selle jagamisel saab lähtuda vaid õiguslikult (seadustes) sätestatud põhimõtteist.

Reeglina on inimestel vaja reisile minnes muretseda ise endale tervisekindlustus õnnetusjuhtumi või haiguse vastu. Arstiabi teistest riikidest tulnud inimestele on enamikes maades tasuline ning kindlustus on hea kaitse võimalike suurte rahaliste väljaminekute vastu.

Kui nt Austrias puhkusel olles haigestute või satute liiklusõnnetusse, murrate luud-liikmed ja teid paigutatakse haiglasse, tekib kohe küsimus, kes maksab kinni haiglaravi ? välismaalaste ravi eest Austria tervisekindlustus ei maksa.

Ravi eest ei saa maksta ka Eesti haigekassa, kuna sarnaselt Austria tervisekindlustusele on Ees-tiski asjad korraldatud nii, et haigekassa maksab kindlustatute ravi eest vaid Eestis.

Eesti on mitme lähiriigiga sõlminud kahepoolsed sotsiaalkindlustuslepinguid, mille alusel reisivaid eestimaalasi koheldakse analoogselt selle riigi kodanikega. Eestil on vältimatu arstiabi osutamise lepingud sõlmitud Soome, Rootsi, Läti ja Leeduga. Samaväärsetel alustel Eesti kindlustatutega saavad ka ajutiselt Eestis viibivad Soome, Rootsi, Läti või Leedu elanikud vajalikku vältimatut arstiabi. Selleks, et vajadusel loetletud riikides vältimatut meditsiinilist abi saada, peab reisile kaasa võtma ja sealsele raviasutusele esitama mõned vajalikud dokumendid (vt tabel).

Mõnes riigis tuleb lisaks ravile maksta ka visiiditasu ja haiglas oldud päevade eest n-ö päevaraha. Näiteks Soomes tuleb haigel ise maksta arsti visiiditasu, keskmiselt 100-120 marka korra eest. En-ne reisile minekut tuleks kindlasti end kurssi viia reisi sihtkohamaa meditsiinikorraldusega ja varuda veidi raha ka võimalikeks ravikuludeks.

Juhul, kui inimene on haigestunud Eestis ja tema haiguse kulgemises tekib olukord, kus edasine ravi Eestis ei ole võimalik, kerkib väga sageli päevakorrale küsimus abi saamisest välismaal. Selliseid olukordi reguleerib sotsiaalministri määrus, milles määratakse ära kord, kuidas tuleb toimida, et inimene saaks abi ning ka haigekassa ilma seadustega pahuksisse minemata saaks finantseerida välismaal osutatud raviteenuste eest.

Erandkorras välisriiki suunamise taotlemiseks tuleb Eesti Haigekassale esitada järgmised dokumendid: 

ravivajaja taotlus (võib esitada ka ravivajaja perekonnaliige või hooldaja-eestkostja);raviarsti suunamine koos väljavõttega haigusloost (peab sisaldama ülevaadet senisest ravist ja ravivajaduse põhjendust;Eesti erialaarstide konsiiliumi otsus. Erialaarstid otsustavad, kas soovitud ravi on patsiendile näidustatud ja põhjendatud, kas Eestis puudub võimalus raviks ja millise välisriigi asutuses on soovitav patsienti ravida;välisriigi raviasutuse hinnang ravi vajalikkuse, võimalikkuse, loodetavate tulemuste ja ravi eeldatava maksumuse kohta. 

Nende põhjal teeb haigekassa otsuse välismaal tehtava ravi ja uuringute kohta ning väljastab garantiikirja vajaliku summa ulatuses. Reeglina tuleb taotlused esitada enne välismaale ravile minekut. Oluline on, et võimalikult palju uuringuid, konsultatsioone ja protseduure, mida saab Eestis teha, siin ka tehakse.

1999. a tasus haigekassa ra-vi ja uuringute eest välismaal üle 900 000 kr. Ravil käis 16 inimest. Peamiselt suunatakse ravile Soome (Helsingi ja Tampere), Rootsi (Stockholm, Karo-linska) ja Saksamaale, ka Lätti-Leetu ja Venemaale.

2000. a käis välisriigis ravil 18 inimest ja haigekassa tasus välisriikide raviasutustele ca 2,37 mln krooni. Tänavu on haigekassa maksnud erandkorras välisriigis kuue inimese ravikulud, kokku 938 765,41 krooni. Kallimate juhtude (mullu 2 juhtu) summad ulatuvad üle 500 000 krooni. Selle aasta kallimad juhud on kuni 300 000 krooni.