Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Äriplaan näitab õiget teed

Ülle Pihlak 28. mai 2001, 00:00

Oletame näiteks, et turu-uuringu tulemuste põhjal suudab ettevõtja müüa kuus 1000 kruusi hinnaga 100 krooni tükk. Olgu ettevõtte püsikulud (juhi palk, ruumi rent, elekter jms, mille suurus toodetavate kruuside arvust oluliselt ei sõltu) 20 000 krooni kuus ja ühe kruusi otsesed tootmiskulud (materjal, pakend, töötajate palk, kui seda arvutatakse toodetud tükkide järgi, ning muud toodetud kruuside arvust sõltuvad kulud) 50 krooni.

Graafikult on näha, et 1000 kruusi korral on tegevuskasum 30 000 krooni ja tegevuskasumit hakatakse saama juba siis, kui õnnestub müüa isegi alla poole planeeritud kogusest. Seega on ilmselt tegemist mitte lihtsalt ideega, vaid äriideega.

Nüüd on ettevõtja valmis, et kogutud informatsiooni põhjal oma tegevust planeerima hakata. Planeerimine tähendab eesmärkide püstitamist ja nende saavutamise tee määratlemist. Äriplaan on planeerimise protsessi tulemusel saadav kirjalik dokument.

Täiusliku äriplaani koostamine nõuab aega ja vaeva. Keskmiselt arvestatakse maailmas ühe äriplaani tegemiseks 200?400 inimtundi sõltuvalt äri iseloomust ja juba olemasoleva informatsiooni kogusest.

Paljud finantsasutused annavad ettevõtjatele ette äriplaani struktuuri. Iga äriplaani kohustuslikud komponendid on:

  • tiitelleht;
  • sisukord;
  • lühikokkuvõte;
  • üldised andmed;
  • missioon ja eesmärgid;
  • ärikeskkonna analüüs;
  • turg;
  • konkurents;
  • turustamine;
  • juhtimine ja personal;
  • tegevuse kirjeldus;
  • riskianalüüs;
  • finantsprognoosid.

Lühikokkuvõte annab kahel-kolmel leheküljel ülevaate kogu äriplaanist. Lühikokkuvõtte peamised komponendid on:

  • äriidee ja eesmärgid;
  • ettevõtte või selle omanike senised edusammud;
  • lühikokkuvõte ärikeskkonna analüüsist;
  • toote/teenuse lühikirjeldus;
  • turu ülevaade ja tõestus selle kohta, et nõudlus on olemas;
  • konkurents, konkurentsieelis;
  • turustamine;
  • personali vajadus;
  • oodatavad tulemused ja riskid;
  • finantseerimisvajadus.

Lühikokkuvõte kirjutatakse alati viimasena ? siis, kui äriplaan ise on täielikult valmis.

Siin tuuakse ära faktid ettevõtte kohta, mis on eriti olulised siis, kui äriplaani abil soovitakse leida investorit või taotleda laenu. Nendeks faktideks on:

  • nimi, aadress, tegevuse asukoht, kontaktisik ja tema telefoninumber;
  • asutamiskuupäev ja registreerimisnumber;
  • aktsia- või osakapitali suurus ja võimalusel omandistruktuur.

Juhul, kui ettevõte on juba mõnda aega tegutsenud, antakse lühiülevaade tema senisest arengust. Eraldi tuuakse välja kõige olulisemad saavutused, kuid samuti peamised raskused ning nende ületamise võimalused.

Missioon näitab ettevõtte ambitsioone, seab reeglid, mille raames tegutsedes saavutatakse edu, ning väljendab juhtkonna ja omanike organisatsiooni tulevikuga seotud kavatsusi. Aja jooksul võib missioon muutuda koos keskkonnas toimuvate muutustega ja ettevõtte enda arenguga.

Enne kui hakata ettevõtet asutama, peab tulevane ettevõtja püstitama selged eesmärgid iseendale. Isiklikud eesmärgid võivad kajastada raha, mida äritegevusega soovitakse teenida, või näiteks hoopis elustiili, mille ettevõtlus peaks ettevõtjale tagama. Eesmärgid tuleks sõnastada selliselt, et need oleksid piisavalt paindlikud, mõõdetavad ning motiveerivad.

Ettevõtte eesmärgid peavad toetama kindlasti ettevõtja isiklike eesmärkide saavutamist. Tavaliselt püstitatakse ettevõtte strateegilised eesmärgid järgmistes valdkondades:

  • kasum, mis tagaks omanikele eesmärkide saavutamise;
  • käive, mis tagab soovitud kasumi;
  • turuosa, mis tagab soovitud käibe;
  • konkurentsieelised, mida soovitakse arendada;
  • positsioon või maine, mida tahetakse saavutada.

Ärikeskkonna all mõeldakse kõike, mis ettevõtte tegevust mõjutab, kuid mida ettevõtja ise otseselt mõjutada ei saa. Et prognoosida oma võimalusi tulevikus ning maandada ärikeskkonnast tulenevaid riske, tuleb astuda järgmised sammud:

  • valida välja need ärikeskkonna faktorid, mis on firma seisukohalt kriitilised (st mis kõige rohkem mõjutavad firma arengut);
  • valida välja allikad, kust saada vaadeldavate faktorite kohta informatsiooni;
  • informatsioonist lähtudes prognoosida võimalikke ärikeskkonna faktorite arenguid;
  • arvestada prognooside tulemusi strateegia väljatöötamisel;
  • jälgida pidevalt ärikeskkonna ettevõttele oluliste faktorite muutumist.

Sageli ei saa ärikeskkonna analüüsimisel piirduda vaid ettevõtte asukohariigis toimuva uurimisega. Kui ettevõtte edukus sõltub oluliselt ekspordi- või imporditurgudest, tuleb uuring läbi viia ka nendes riikides. Tavaliselt piisab 10?12 faktorist. Liiga suur jälgitavate ja analüüsitavate faktorite arv võib ettevõtjalt liigselt aega nõuda. Kus võimalik, tuleks faktoreid vaadelda nende koosmõjus.

Selle peatüki eesmärk on tõestada, et ettevõtte tootele/teenusele on nõudlus ja et ettevõtja tunneb oma turgu ja oskab oma toodet/teenust potentsiaalsele kliendile pakkuda. Kõik selles peatükis esitatavad väited peaksid baseeruma turu-uuringul.

Siin tuuakse ära nende ettevõtete kirjeldus, kes otseselt või kaudselt konkureerivad alustava ettevõttega, püüdes rahuldada samal turul samu vajadusi. Kui otseseid konkurente on alla kümne, tuleks neid kõiki uurida. Suurema arvu korral esitatakse nad jagatuna segmentidesse (nt kaubamajad, spetsialiseerunud kauplused, turud). Konkurente võrreldakse ettevõttega, tuues välja nende tugevused ja nõrkused. Konkurentsi puudutav peatükk peaks lõppema ettevõtte konkurentsieeliste selge väljatoomisega.

Juhul, kui ettevõte ekspordib oma tooteid/teenuseid, ei saa piirduda koduturul tegutsevate (ja samale turule eksportivate) konkurentide analüüsiga. Kindlasti tuleb uurida ka eksporditurgudel tegutsevaid teiste riikide firmasid. Potentsiaalsed konkurendid on kõik need ettevõtted, kes kavatsevad hakata rahuldama samade klientide samu vajadusi kui alustav ettevõtegi. Samuti mis tahes välisriigis paiknevad samu tooteid/teenuseid pakkuvad ettevõtted, kellel võib olla kavatsus siseneda meid huvitavale turule.

See peatükk sisaldab ettevõtte kogu müügitööga seonduvat. Siin planeeritakse reklaam, müügimeetodid, kasutatavad jaotuskanalid, kuid ka pakendamine ja transport. Samas antakse ka müügiprognoos ja võrreldakse seda ettevõtte tootmispotentsiaaliga. Siin näidatakse ära, kuidas ettevõte määrab toodetele/teenustele hinna. Milliseid maksetingimusi ettevõte rakendab ja kuidas need mõjutavad ettevõtte rahavoogu. Peatükk peaks lõppema müügi prognoosidega ja müügikulude plaaniga.

Esmalt joonistatakse välja organisatsiooniskeem, et oleks võimalik määratleda allpool iseloomustatud töötajate vastutusvaldkonda. Seejärel tuuakse ära kõigi juhatuse liikmete ja teiste võtmeisikute nimi, vanus, ametikoht, haridus, professionaalne taust ja antud ametikohal vajalike oskuste olemasolu. Samuti näidatakse ära juhtivtöötajate keskmine palk ja palga määramise alused.

Personali koosseis ja personalihõive plaan esitatakse ülevaatlikult. Samas tuleks välja tuua, milliseid täiendavaid oskusi oleks ettevõttes vaja äriplaani täielikuks teostamiseks. Kui selliste oskustega inimesed ei ole tööjõuturul vabalt kättesaadavad, siis esitatakse ka koolituse plaan. Samuti määratakse kindlaks palgatendentsid nõutavate oskustega inimeste osas. Peatükk peaks lõppema juhtimis- ja personalikulude prognoosiga.

Tootmisettevõte näitab siin ära, kui palju tootest valmistab ta ise ja kui palju ostetakse detailidena sisse. Käsitleda tuleks ka kvaliteedi kontrollimisega ja laovarude juhtimisega seonduvat. Tootmisprotsessi kirjeldusest peab ilmnema varude vajadus. Samas peatükis tuleks kirjeldada ka maad, hooneid ja seadmeid, mida ettevõte oma tegevuses kasutab. Kui ettevõte rendib kinnisvara, tuleb anda ülevaade rendilepingust.

Esitatakse ka põhivaraga kaasnevad kulud (maamaks, rent, kindlustus, valve, sõidukite korral nendega kaasnevad kulud jne), investeeringud väikevahenditesse ja nendega kaasnevad kulud (telefon, sidekulud; lambid, elektrikulu; vesi, kanalisatsioon, kontori sisustus ja kontori kulud jne).

Tuuakse ära kõige olulisemad komponendid ja materjalid, mida ettevõte kasutab, kelle käest ta neid hangib ja mis hinnaga, millised on varustajate maksetingimused, millest need sõltuvad ja kui pikk on aeg tellimuse esitamisest materjalide ja komponentide saabumiseni ettevõttesse. Kui kasutatakse alltöövõtjaid, siis tuleb esitada ülevaade ka nendest.

Peatükk lõpped investeeringute plaani ja toodete tootmisomahinna arvestusega. Samuti esitatakse kulumi arvutamise alused.

Selles peatükis käsitletakse peamisi ettevõtte edukust mõjutavaid riskitegureid, nende mõju ja maandamise võimalusi. Seejuures ei piisa vaid riskide olemasolu konstateerimisest, vaid tuleb näidata, kui suur on riski mõju ettevõttele ning kuidas kavatsetakse riski vältida.

Finantsplaneerimine on sisuliselt tulevaste tulude ja kulude prognoosimine. Olulisim on, et iga finantsprognoosides esitatud arv oleks eespool põhjendatud. Finantsplaneerimise käigus prognoositakse:

  • alustava ettevõtte korral stardikapitali vajadus, tegutseva ettevõtte korral äriplaani realiseerimiseks vajalikud investeeringud. Enne otsustamist asutada ettevõte tuleb kõik stardieelsed kulud hoolega läbi mõelda. Vastasel korral võib juhtuda, et ettevõtet ei õnnestu käivitada, kuigi hulk raha on juba kulutatud. Lõplik stardikapitali vajadus ilmneb rahavoogude prognoosidest, kuid ka sinna tuleb arvestada piisavalt suur varu, sest eriti varasemate kogemusteta algajad ettevõtjad kipuvad prognoose tegema liialt optimistlikult;
  • kasumid ? kasumi prognoosimisel tuleb lähtuda Eesti Vabariigi raamatupidamise seadusest, sest vaid selle kasumi saab omanikele dividendidena välja maksta, mis on arvutatud nimetatud seaduse kohaselt;
  • rahavood ? rahavood erinevad kasumi prognoosidest järgmiselt: tulud kantakse rahavoogu raha tegeliku laekumise hetkel, kulud kantakse rahavoogu raha tegeliku maksmise hetkel, kulumit rahavoos ei arvestata, kuna see ei too kaasa raha liikumist. Rahavoogudes kajastatakse samuti investeeringud põhivarasse, laenu saamine ja tagastamine ning dividendide maksmine, mida kasumiaruandes ei kajastata;
  • bilansid ? bilansi prognoosimine on tähtis seetõttu, et jälgida ettevõtte varade seisu ning osakapitali vastavust äriseadustiku nõuetele. Prognooside põhjal tuleks arvutada välja ka olulisimad suhtarvud, investeeringu tasuvusaeg, investeeringu ajaldatud puhastulu ja sisemine tasuvuslävi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:07
Otsi:

Ava täpsem otsing