Mida teha avalik-õigusliku televisiooniga?

Diskussioonid Eesti Televisiooni (ETV) teemal kord kasvavad, kord jäävad veidi unarusse. Kui aga järjekordselt ilmneb raiskamine, kahjumid, kvaliteedi ja vaatajate arvu langus jms, siis võtab vastav madin uusi tuure. Nüüd siis on seoses Eurovisiooni korraldamisega uus võimalus maksumaksjalt täiendavaid vahendeid välja pressida ? ikka avalik-õigusliku (raiskamise) sildi all. Samas pole lahendatud ei probleeme ega nende põhjust ning jätkatakse suurema või väiksema innuga ?vastu seina jooksmist?.

Ignar Fjuk väidab, et ollakse püüdnud juba viis aastat leida lahendusi reklaamist loobumiseks ETVs. Eesmärgiks ikka müüa reklaamist loobumine maha erakanalitele ja finantseerida ülejäänud osas ETVd riigieelarvest . Nüüd on saavutatud järjekordne kokkulepe.

Samas pole keegi küsinud, miks ETV reklaamist vabastamine nii kaua aega võtab, miks erinevad pooled sellega rahul pole, miks asi ei toimi, võib-olla saab hoopis teistmoodi? Pealegi jäävad alati üles kahtlused, kas reklaamist loobumise hind ja tingimused ikka olid õiged ja kas nad on õiged ka mõne aja möödudes.

Tuleks loobuda eelnevast lühinägelikust lähenemisest ja hakata müüma ETV saateaega teistele oma saadete (sh reklaamide) ilmutamisest huvitatud firmadele. Samas oleks vaja reklaamituru korrastamise ja subsideerimissüüdistuste vältimiseks keelata reklaam riigi poolt finantseeritaval saateajal. Riik tellib saated ning avalik-õiguslik saatemaht on just nii suur, kui riik tellida jaksab.

Loomulikult on riigi poolt tellitavatel avalik-õiguslike saadete suunitlust õigus riigil vastavalt ka juhtida. On ju praegune ETV kulude-tulude tasakaalustamine õnnestunud vaid omasaadete mahu vähendamisega. ETV finantseerimine toimuks endiselt pikaajaliste tellimuste alusel. ETV on juba varakult teadlik tellitavatest saadetest ja müüdavast ajast. Soomes oli enne MTV kanali loomist tavaline, et MTV saated koos reklaamidega olid TV1 ja TV2 kanalil. Riigitelevisiooni saateajal reklaame ei esinenud.

Aga miks peaks üleüldse toetama ETVd kui avalik-õiguslikku televisiooni? Riigi eesmärgiks on avalik-õiguslike saadete edastamine. Selle eesmärgi täitmiseks ei ole vaja omada TV-kanalit. Riigil on mõistlik asuda tellijate pool ja panna erinevad telekanalid konkureerima riigitellimuse eest. Riik hakkab tellima avalik-õiguslikke saateid äriühingult, kes suudab pakkuda parimat kvaliteedi/hinna suhet.

Praeguse ETV töötajate tuumikust võiks kujuneda projektijuhtide institutsioon, kes määratleb ja vahendab riigi tellimusi, kontrollib tellimuste täitmise kvaliteeti jms. Ülejäänud osa ETVst müüakse ja saadud rahaga saab tasuda ETV võlad ja korraldada Eurovisiooni.

Pole riigi ülesanne tegeleda (kahjumliku) äritegevusega. Konkursi korras konkreetsete saadete tellimisega hoitakse pigem vahendeid kokku ja lõppeb maksumaksja raha arutu kulutamine avalik-õigusliku sildi all. Avalik-õiguslikud funktsioonid on tagatud vastavate tellimustega, või äärmisel juhul protsessi alguses fikseeritud kanalilubade väljaandmisel esitavate lisatingimustega.