Pant kohustab valvsusele

Vara pantimisega kaasneb alati risk, et laenu tagasi maksmata jätmisel laenuandja oma nõude tagatise arvelt kustutab. Tagatise andja peab esmajoones endale selgeks tegema, millist nõuet ta oma varaga tagab.

Oma kogemustest võin öelda, et laenuandjad lepingu tingimusi lahti seletama ei kipu ja laenu võtjad lepingu sisuga põhjalikult ei tutvu. BIGi sisekord kohustab klienditeenindajaid laenu võtjale arusaadavalt selgitama nii maksegraafikut, laenu kasutamise sihtotstarvet, leppetrahvi arvestamise ja lepingu lõpetamise aluseid kui ka informeerimiskohustust. Notariaalse tehingu puhul aitab notar ka tavaliselt osalistel lepingu sisu mõista.

Tuleks tõsiselt kaaluda, kas võetud kohustuse täitmine on jõukohane ka pikemas perspektiivis. Seetõttu on suhteliselt riskantne liiga madala omafinantseerimise määraga (alla 20 %) pikaajalise eluasemelaenu võtmine, mille puhul põhivõlg väheneb aeglaselt. Laenusumma määramisel lähtuvad pangad tagatise turuväärtusest, mis sisuliselt tähendab kinnisvara müügil parimat hinda. Ülehinnatud kinnisvara väärtuse, turu languse või näiteks kiire müügivajaduse korral ei pruugi tegelikult vara müügist laekuvad summad enam esialgse hinnanguni küündida. Sellisel juhul ei kata tagatise müügist saadavad summad võlasummat, samas ei soovi ükski võlausaldaja laenu refinantseerida.

Abielu jooksul soetatud vara pantimiseks on vajalik abikaasa nõusolek, mis sõltuvalt pandilepingu vormist peab olema lihtkirjalik või notariaalne. Kinkelepingu või pärimise teel saadud vara pantimise võib otsustada omanik ainuisikuliselt. Täisealiste laste, üürnike, korterisse sisse kirjutatud isikute jt nõusolekut omanik pantimiseks ei vaja.

Autor: Ingo Põder