SKT-l jääb tänavu 5% tase ületamata

?Viimasel ajal avaldatud uudised on nõrgapoolsed ega anna alust jätkuvaks optimismiks. Kõik see viitab sellele, et majanduskasv on aeglustunud kiiremini, kui me ootasime,? ütles Ühispanga turuanalüüsi divisjoni direktor Sven Kunsing.

Ühispank ootab esimese kvartali majanduskasvu numbriks 5,2% ja langetas selle aasta majanduskasvu prognoosi varasemalt 6% tasemelt 4,8 protsendile.

Kunsingu sõnul on majanduskasvu prognoosi alandamise põhilisteks põhjusteks eratarbimise langus, väliskaubanduse defitsiit, transiidi praktiliselt olematu kasv ning ehitusmahu väga väike kasv I kvartalis.

Kunsingu sõnul on üllatav, et vaatamata kiiremale jaemüügikasvule kukkus eelmise aasta neljandas kvartalis ära eratarbimine ning ka selle aasta esimeses kvartalis ei ole olulist paranemist märgata. ?Põhiline majanduskasvu mootor on ära kukkunud,? ütles Kunsing. Investeeringute kasv on aga liiga väike, et aeglustunud eratarbimise kasvu kompenseerida.

Eelmise aasta teise poole üks tublimaid majanduskasvu mootoreid ehitusmahu kasv on tänavu kahanenud peaaegu olematuks ? mullu IV kvartali 30% kasvu kõrval esimeses kvartalis vaid ligi 1 protsent.

Investeerimispanga Suprema analüüsi osakonna juhataja Veikko Maripuu tõdes, et esimeses kvartalis võib majanduskasv tulla 4% kanti, aga aasta kokkuvõttes ei ole pilt sugugi rõõmustav ning pärast I kvartali kasvunumbri avaldamist langetab Suprema selle aasta kasvuprognoosi seniselt 5,3% tasemelt allapoole. ?Praegu näitavad numbrid, et see tuleb alla 5 protsendi.

Sampo Panga makroanalüütik Anne Karik-Uustalu lausus, et aasta alguses tehtud prognoosi järgi ootas pank tänavuseks majanduskasvuks 5,5 protsenti, kuid praegu ei näi potentsiaali enamaks kui 4,5?5protsendiliseks kasvuks.

Esimese kvartali majanduskasv peaks 5% aastakasvu saavutamiseks olema 5,1%.

Karik-Uustalu märkis, et tööstussektor ja kaupade eksport on olnud nõrgem, tarbimine seevastu aga suhteliselt tugevam. Tarbimise kõrval eeldab Sampo ka investeeringute kiiremat kasvu võrreldes eelneva aasta sama kvartaliga. ?Kui esimese kvartali kasvunumber tuleb meie prognoosist tugevam, on aastane 5% kasv saavutatav,? lausus ta.

Hansabank Marketsi makroanalüütiku Maris Lauri sõnul ei ole veel pessimismiks põhjust ning senised näitajad peaksid andma eeldused keskmiseks majanduskasvuks.

Lauri tõdes, et ekspordi kasvutempo on küll pisut aeglustunud, aga siiski korralik ja ka sisetarbimise kasv ei ole halb olnud. Ehituse näitajad olid esimeses kvartalis oodatust kehvemad ja ka transpordi olukord ei olnud kiita, kuid masendusse ei ole põhjust siiski langeda.

Trigon Marketsi peaanalüütik Toomas Reisenbuk ootab I kvartali majanduskasvuks 4?4,5% ja aasta kokkuvõttes peaks kasv loodetavasti ulatuma 5 protsendini.

Reisenbuk märkis, et statistikas valitsev olukord on huvitav, sest kui vaadata väliskaubanduse statistikat ja uskuda, ekspordihindade kasvu I kvartalis 13%, oleks netoekspordi langus väga järsk ja näitajate põhjal võiks prognoosida 0% majanduskasvu või isegi langust.

Reisenbuki sõnul võib tänavu II kvartal tulla esimesest kehvem, sest eelmise aasta võrdlusbaas oli väga tugev.

Analüütikute sõnul on Eesti majandus sõltuv eurotsooni majandusest ja kvartali numbrite asemel on põhimõtteline küsimus, millal tsükkel pöördub ja millal on madalpunkt. Reisenbuki sõnul on üks pessimistlik nägemus, et tsükli madalpunkt saab olema alles järgmisel aastal.

Majanduse areng sõltub Euroopa Keskpanga (EKP) otsustest. Erinevalt USA keskpangast ei ole EKP intressimäärasid oluliselt langetanud, tuues põhjenduseks jätkuva inflatsioonisurve. ?Loodame, et EKP võtab sarnaselt USA keskpangaga seisukoha, et inflatsiooninäitajad on varasema olukorra peegeldus, mitte ei näita tulevikku,? lausus Reisenbuk.