Kentuki lõvid keldi tiigrite vastu

Tõnis Arnover 06. juuni 2001, 00:00

Eesti eurolaulu esikoht ja jalgpallis südi vastuhakk maailma tippu kuuluvale Hollandile näitavad läbimurret uuele kvaliteeditasandile. Tõsi küll, esialgu on need üksnes helged välgatused, mida ei suudeta hoida ega korrata, nagu tõestas Hollandi mängu lõpp.

Kentuki poiste tõelist sisu peab näitama järgmine heitlus iirlaste ehk keldi tiigritega. Sest väike Iiri on teinud teoks just selle, millest Eesti alles unistab: juhib alagruppi suurte ? Hollandi ja Portugali ? ees ning on muutnud Euroopa Liidus olemise peadpööritavaks edulooks.

Eesti kangus ei jää iiri omale alla. Ta on teinud uuele tasandile tungimise heaks kiireid reforme, mis on viinud ta saatusekaaslaste esirinda. Ja äkki, kui suur varvas on juba ELi ja NATO ukse vahel, on tekkinud kangestuskramp nagu Hollandi mängus, ja Kentuki poiss kuulutab uhkelt, et ega ta sinna sakste õuele eriti kipugi.

Iirimaa on valinud mänguks sootuks teise taktika. Olles Briti saarte vaeseim osa ja majanduslikult sõltuv Suurbritanniast, läksid iirlased koos brittidega 1973. aastal ELi.

Sealoldud napi 30 aasta jooksul on keldid tunduvalt lisanud oma poliitilist ja majanduslikku sõltumatust suurest naabrist, kasvatanud iseteadvust ning isegi keskmise elatustaseme brittidest mööda viinud.

Ja alles nüüd, kui iirlastele ei meeldi enam Brüsseli surve nende maksude tõstmisele ja suurt majanduskasvu toetavale eelarvepoliitikale, paistab, et iirlased ei kavatse homsel rahvahääletusel kinnitada Nice?i lepingut, mis tähendab Eestile Euroopa Liidu ukse sulgumist.

Peagi selgub, kas eestlastel tuleb rohkem tegemist iseenda või iirlaste kaitsega ning kas nad oskavad leida võiduvärava.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:36
Otsi:

Ava täpsem otsing