Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kopli liinid ? slummist saab maapealne paradiis

Ain Alvela 06. juuni 2001, 00:00

Kui Kopli viie liini elamud kunagise Vene-Balti laevatehase töölistele valmisid, siis oli nende näol tegemist kõva sõnaga elamuehituses ? puitmajades, millest mõnel oli isegi kivitrepikoda, oli vesi sees. Sel ajal ei saanud oma veevärgiga uhkeldada isegi paljud kesklinna elamud. Nõukogude ajal aga suunati kogu elamuehituse raha ?mägedele?. Kopli liinid jäid unarusse ja tänapäeval on poolsada liinidele allesjäänud barakkelamut kokkuvarisemise äärel.

Tallinna linnavalitsus on Kopli liinide saatuse üle juurelnud juba aastaid. Otsustava sammuna toimus 1998. aastal rahvusvaheline arhitektuurikonkurss EUROPAN-5.

Käsitleti nn ülemise koloonia, st liinide Kopli tänava poolse umbes nelja hektari suuruse osa tulevikku. Konkursi võitis Soome arhitektidenelik, kelle visiooni kohaselt tulnuks säilitada piirkonna miljööväärtuslikkus, rajades sinna madaltiheda ridamaja struktuuris korterelamu tüüpi hoonestuse.

?Majade paigutus jäi endiseks, kolm Sepa tänava poolset maja oleks tulnud taastada,? iseloomustab soomlaste võidutööd EUROPAN Eesti sekretär, arhitekt Tõnu Laigu. ?Koloonia keskele on plaanitud kaks parki, kogu elamuala nähakse jalakäijate tsoonina, autoparkla tulnuks Sepa tänava poolsesse serva.? Laigu hinnangul on võidutöö hea külg ka see, et piirkonda saab arendada majade kaupa, kõike ei pea korraga ehitama.

Kuid linn praakis EUROPAN-5 visiooni kui teostamatu ja ebareaalse välja. Küll aga võttis Tallinna volikogu juba 1994. aasta maikuus vastu poliitilise otsuse, mille järgi Kopli liinide elamufond ei kuulu erastamisele ja sealsed majad lähevad sedamööda, kuidas need jõutakse elanikest vabastada, buldooseri alla.

?Ei ole reaalne, et keegi investeeriks Kopli liinide majade renoveerimisse,? on Põhja-Tallinna linnaosa vanem Tõnu Heidov kindel. ?Arvestuslikult tuleks iga sealse maja ruutmeetri renoveerimiseks kulutada 8000?15 000 krooni. Pealegi puuduvad seal peaaegu täiesti üldised kommunikatsioonid.?

Erastada ei saa Kopli liinide elamispindu selletõttu, et sealsed elanikud pole lihtsalt suutelised neid maju omal jõul korrastama. Seepärast on ainus võimalus pealinna slummi maine omandanud Kopli liinimajadest vabanemiseks need maatasa teha. Enne on aga tarvis sealsetele ametlikele elanikele uued korterid leida. Järk-järgult selles suunas asi ka liigub, juba lähemate nädalate jooksul müttavad Kopli liinidel taas lammutusmasinad ? maha lõhutakse veel kaks barakki.

Heidov näeb vaimusilmas praeguste Kopli liinide kohal asumas hinnatud ja privaatset keskklassile mõeldud kortermajade rajooni, millel on oma paadisadam.

Heidovi sõnul on Kopli liinidel kolme tüüpi elanikke ? korralikud ja ausad inimesed, kes on sinna sisse kirjutatud ning maksavad oma elamise eest, eluruumi omal volil hõivanud tegelased ja need, kes on küll sisse kirjutatud, aga ei ela liinidel juba aastaid. Viimaste suhtes on linnaosa algatanud rea aeganõudvaid väljatõstmismenetlusi.

?Kinnisvaraarendajad on mõista andnud, et nende huvi tärkaks Kopli liinide arendamise vastu siis, kui sinna on jäänud 250?300 elanikku,? räägib Heidov. ?Loodame selleni jõuda kahe aasta pärast.? Heidov kinnitab, et kedagi liinielanikest ei tõsta linn tänavale, kuid neile ei tagata, et nad kohe uue korteri omanikeks saavad.

Arhitekt Tõnu Laigu arvab, et kõige enam pärsib liinide arengut seal alustatud projektide suhteliselt pikk tasuvusaeg ja suur risk kõrbeda. Ta usub, et Kopli liinide arendamisega oleks korterelamute ehitamisele taas võimalik elu sisse puhuda. Laigu näeb liinide maa-ala arendamises ka võimalust eksperimenteerida uute tehnoloogiate ja materjalidega.

Hetkel takistab uute arendusprojektide teostamist Tallinnas piisava ostujõu puudumine, mitte maa puudus. See tähendab, et on valida, kas arendada näiteks kesklinna, Kadriorgu, Piritat või siis Kopli liine. Enamik arendajaid valivad siiski esimese variandi, kuna tegemist on suhteliselt väljaarenenud rajoonidega. Seda enam, et korterite omahind Koplisse ehitades tuleb ainult maa hinna võrra odavam, mis moodustab tavaliselt 7?12% korteri hinnast.

Järelikult: kui palju inimesi on valmis maksma 11 000?13 000 krooni korteri ruutmeetri eest, et elada Kopli liinidel? Vastuse teadmiseks pole vaja olla selgeltnägija. Seega ei näe ma lähima kümne aasta jooksul perspektiivi, et seda piirkonda arendada, vaatamata sellele, et koht ise on looduslikult kaunis.

Kopli liinide majadel pole renoveerimispotentsiaali ning uute ehitamiseks pole aeg veel küps, kuna ehitushind ületaks korterite valmimisel nende hinnangulise turuväärtuse.

Liinidele uuselamute rajamiseks on kolm peamist takistust: piirkonna negatiivne maine, territooriumi puhastamine/heakorrastamine ja praeguste elanike ümberasustamise vajadus. Erainvestorites huvi äratamiseks peaks linnaosavalitsus vähemalt osaliselt lahendama need kolm probleemideringi.

Siiski on liinid elukohana perspektiivikad ? seda soosivad mere lähedus ja hea ühendus kesklinnaga (tramm). Esialgu jääb siiski probleemiks piirkonna üldine halb maine, mistõttu pole võimalik sinna meelitada keskmisest rikkamat klienti. Atraktiivsuse tõstmiseks võiks linn alustada ise munitsipaalkorterite rajamist, sel oleks hea mõju.

Liinide tulevik on paika pandud linna üldplaneeringus, seal peaks säilima sihtotstarve ? väikeelamumaa 3?4korruseliste korterelamutega.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:08
Otsi:

Ava täpsem otsing