Remondikindlustus maandab riske

Toomas Randmaa 06. juuni 2001, 00:00

Põhimõtteliselt võib koduse remondi kindlustamist pidada vabatahtlikuks, kuid sageli eeldab kas laenuandjast pank või liisingufirma ulatuslikuma remondi korral vajalikke kindlustustagatisi.

Suurimad õnnetused, mis korteriomanikku tavaliselt ähvardavad, on põhjustatud tulekahjust, enamasti aga tingitud veekahjudest, elektrijuhtmestiku kahjustamisest ja nõuetest, mis on esitanud kolmandad isikud neile enamasti eelnimetatud riskiasjaolude mõjust tekitatud kahjudest.

Tähelepanuta ei tohi jätta ka ennast, näiteks võimalikku tööde käigus juhtuvat libastumist, kukkumist, kukkuvate töövahenditega pihtasaamist, viimaste purunemisest tingitud vigastusi, elektrilööki jms.

Kindlustuslepingu sõlmimisel on kasulik teada, et:

  • kindlustussummaks peaks olema summa, mis katab korteri taastamise kulud võimaliku õnnetuse korral (nn taastamisväärtuse alusel): töö ja materjalide maksumus, vajadusel kulutused veoteenusele ja kahjujärgsed koristuskulud korteri korrastamiseks ja normaalse elurütmi jätkamiseks;
  • korteriremonti võib kindlustada olenemata tegijast nii omanik (valdaja) kui ka remonti tegev ettevõte. Valida on:

1) tulekindlustus
Riskide maandamise minimaalseim võimalus, mis hüvitab remondi käigus tuleõnnetusest tekkinud kahju.

2) kodukindlustus
Korteri omanik saab lühiajalise remondi teha kokkuleppel kindlustusandjaga kodukindlustuse raames. Kindlustada saab nii tule- ja veekahju kui ka murdvarguse ja loodusõnnetuse vastu. Olulise kattena on kindlustatavad ka vastutuskahjude nõuded, mida võivad remontija vastu esitada naaberkorterite omanikud ehitustöö tagajärjel tekkinud kahjustustest. Kindlustusandja hüvitab lisaks varakahjule kulud kahju tagajärgede vähendamiseks, samuti vajalikud koristamise, lammutamise ja ajutise ümberpaigutamise kulud. Remonditööde eest võidakse vajadusel arvestada täiendav kindlustusmakse olenevalt riskiasjaoludest. Remonditöödest tingitud esemete, seadmete ja tarindite purunemisi ei hüvitata, kui juhtumiga ei kaasne tule- või veekahju.

3) ehituse koguriskikindlustus (CAR)
Enim katteid pakkuv spetsiaaltoode kindlustab väga erinevate riskide vastu ühe lepingu raames, sh tulekahju, loodusjõudude kahju, murdvargus, vandalism, varing, ettevaatamatusest tekkinud kahju, kolmandate isikute kuritahtlik tegevus, kolmandatele isikutele tekitatud isiku- ja varakahjude nõuded. Remondiettevõtte kasutamisel kaetakse ka garantiiaja kahjud. Kindlustuskatte alt jääb välja remonditavas korteris paiknev omaniku vallasvara ehk majakraam.

4) muud kindlustuse liigid
Nendeks võivad olla: kodukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus (endale ja pereliikmetele), remondifirmal õnnetusjuhtumi-, tööriistade ja väikemehhanismide kindlustus, tsiviilvastutuse ja garantiikindlustus.

Riskisuurendusena käsitletakse korteri tarindite ja konstruktsioonide mõõtmete, paigutuse ja dimensioonide muutmist (avade tegemine vaheseintesse ja -lagedesse, vaheseinte ja -lagede lammutamine, torustike ja kaablite vahetus jms). Kodu nn siseviimistluse uuendamine: värvimistööd, tapetseerimine, põrandakatete uste ja akende vahetus üldjuhul sinna alla ei kuulu.

Kui kindlustusandja on riskisuurendusest saanud teada alles pärast kahjujuhtumi toimumist, võib juhtuda, et hüvitise maksmisest võidakse keelduda või hüvitist vähendada. Seega peaks korteri remontija informeerima kindlustusseltsi võimalikest muutustest sõlmitud kindlustuslepingus.

Kodukindlustuse maksetariif sõltub hoone põhitarindite ja -konstruktsioonide vanusest ja seisukorrast, tulepüsivusklassist, kasutatavatest turvameetmetest ning eriti vee- ja keskküttetorustike seisukorrast.

Ehituse koguriskikindlustuse makse sõltub eelkõige lepinguga kaetud põhi- ja valitud lisariskidest, tööde maksumusest ja omavastutuse suurusest.

Juhin tähelepanu , et korteriomaniku kindlustada on üldjuhul korteri siseviimistlus ehk interjöör: korteriuks (kaasa arvatud), korteriaknad, need korterisisesed vaheseinad, mille eemaldamine ei ohusta hoone muude tarindite püsivust, sanitaartehnika ning need osad vee-, kütte- ja kanalisatsioonisüsteemist ning elektri- ja sidekaablitest ja -seadmetest, millest sõltub ainult ühe korteri valdaja.

Kindlustuskatted võivad olla nii piiritletud (tulekahju, vee, murdvarguse, loodusõnnetuse, vandalismi läbi tekkinud kahjud) kui ka piiritlemata. Viimast kasutatakse Eestis küll haruharva, kuid taoline kate on lähiajal tulemas, see tähendab, et kindlustatud on kõik korteris ettearvamatult ja äkiliselt tekkinud kahjujuhtumid.

Omavastutus on kokkulepitud summa, mille piirides jäävad kahjud korteriomanikust kindlustusvõtja kanda ? ühtlasi vähendab suurenev omavastutus kindlustusmakset. Omavastutusest väiksemate kahjude korral peab kindlustusvõtja olema võimeline ise kandma kulutusi.

On kindlad välistused, mille vastu ei kindlusta ükski kindlustusleping: ehitusvigadest või hooldetööde vigadest ja kulumisest, roostetamisest, sööbimisest, niiskusest ning muust aegamööda arenevast protsessist tekkinud kahjud.

Näiteks veekahjude puhul tähendaks see, et hüvitamisele kuuluvad ainult torustike ja seadmete purunemisest tingitud kahjud.

Kindlustusvõtjal tuleb kanda tegelik kahju kindlustustingimuste kohaselt mittehüvitatavate kahjude või kokkulepitud piirangute osas, näiteks ei laiene kindlustusandja vastutus kodukindlustuse ega ehituse koguriskikindlustuse raames remonditöö kohas, st enda korteris, isikliku varale lõhkumisele või pereliikmetele tekitatud vigastustele.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:36
Otsi:

Ava täpsem otsing