Inflatsioon soosib edukaid ja nöögib vähem edukaid

Eile statistikaameti avaldatud maikuu hinnaindeks, 0,7, ning aastane THI kasv 6,9% üllatas analüütikuid. Ühispanga turuanalüüsi divisjoni direktori Sven Kunsingu sõnul on oht, et suur inflatsioon võib hakata pidurdama eratarbimist ja sealtkaudu ka majanduskasvu. Äripäev nii pessimistlik ei ole ? inflatsioon näitab, et majandus kasvab. Lühemat aega kestev kõrgem inflatsioonitempo võib olla kasulik Eesti majandusele.

Küsimus on selles, kui efektiivselt on suutnud ettevõtted tegutseda ? laieneda, investeerida ? mõõduka inflatsiooni tingimustes, ka selles, mis alal ettevõte tegutseb. Majanduskasvus ainult inflatsioonile loota ei maksa.

Kui ettevõte on olnud edukas, siis probleeme ei teki ? muude hindade tõusmisel on ka temal võimalus tõsta oma kaupade või teenuste hindu ning teenida suuremat kasu kui mõõduka hinnatõusu perioodil.

Pikemas perspektiivis võib see aga mõjuda ettevõtlusele destabiliseerivalt. Kehvemal järjel ja madala efektiivsusega ettevõtted ei pruugi konkurentsis vastu pidada, pikemat aega kõrgel püsivad hinnad võivad tähendada uut pankrotilainet ettevõtluses.

Niisamuti nöögib hinnatõus kõiki tarbijaid. Eriti tunnevad seda oma rahakotis need 33 protsenti, kelle sissetulek oli mullu keskmiselt 1677 krooni kuus, ning ka need, kelle palganumber on fikseeritud ? palk püsib sama, aga raha väärtus on väiksem. See sunnib inimesi ümber vaatama tarbimisharjumusi, kindlasti paljust ka loobuma.

Siiani on inflatsiooni peamise mootor olnud esmatarbekaupade, eeskätt toidukaupade hinnatõus. Kui jalgpalli võib staadioni asemel näiteks ka kodus telerist vaadata, siis kartulit ja piima ostab inimene endistviisi.

Enam asjad hullemaks kui praegu ei pruugi minna ? Eesti Panga hinnangul on inflatsiooni kõrghetk ilmselt käes ning edaspidihakkavad hinnad alanema.

On aga rida tegureid, mis ei sõltu meist ning mõjutavad ka tulevikus hindu ? kallis dollar, kütus. Näiteks bensiin 95 kallines mai kolme nädalaga Statoili tanklates 4,6%. Või Euroopa epideemiad, näiteks kartuli hinda mõjutas uus hull tõbi ? kartuli-ringmädanik ?, mis sundis Eestit piirama kartuli importi ning mais maksis kartul juba 6% rohkem kui aprillis.

Hullulehmatõbi on tervet Euroopat pikemat aega hirmu all hoidnud, aasta algul lisandus sellele suu- ja sõrataud ja tulemus on näha ? aastaga kallines enim liha.

Selle eest, et eratarbimine ? üks inflatsioonimootoreid ? püsiks kõrge, hoolitsevad pangad. Ego ja Trump on tublisti elavdanud tarbimist ja seda vaatamata sellele, et intressid on praegu kõrgemad kui aasta-paar tagasi.

See annab märku inimeste võimalustest ja valmisolekust tarbida, ja kus on nõudmine, seal võib teenuse või kauba pakkuja hinda veelgi kergitada või tulla välja uute nõksudega, mis ärgitavad inimesi ikka ja jälle oma raha panga heaks teenima panna. Näiteks pakuvad pangad eluasemelaenu summa suurendamist ? osta selle eest, mida soovid...