Mais viimase 2,5 aasta suurim hinnatõus

Statistikaameti eile avaldatud andmetel olid kaupade ja teenuste hinnad mais aprilliga võrreldes 0,7% kõrgemad, eelmise aasta maikuuga võrreldes oli hinnatõus 6,9 protsenti.

Maikuu hinnatõus oli viimase 2,5 aasta rekordiline.

?Maikuu tarbijahinnaindeksi tõus oli selgelt üle igasuguste ootuste ja võib tähendada, et aastaprognoosid tuleb ümber vaadata ning keskmine hinnatõus saab tänavu olema 6 protsendi kanti,? lausus Ühispanga turuanalüüsi divisjoni direktor Sven Kunsing.

?Tõus oli tõsiselt ootamatu,? möönis ka Hansabank Marketsi makroanalüütik Maris Lauri. ?Enamikus teenuste- ja kaubagruppides oli tõus oodatust suurem,? lisas ta.

Rahandusministeeriumi hinnangul said uueks inflatsioonimootoriks kütuse- ja köögiviljade hinnad. Näiteks bensiini 95 hind tõusis Statoili tanklates vahemikus 7.?30. mai 4,6%. Kokku tõusid mootorikütuse ja õlide hinnad võrreldes eelneva kuuga 3,6%.

Köögiviljade hinnatõus oli osaliselt sesoonne, osaliselt aga mõjutas seda impordi piiramine seoses kartuli ringmädaniku epideemiaga. Kartul kallines võrreldes eelneva kuuga 6%.

Statistikaameti teenistusejuhataja Viktoria Trasanovi sõnul kallinevad kodumaised köögiviljad, nagu kartul ja sibul, igal aasta. ?19kroonist banaanikilo ei ole aga varem näinud,? lausus ta.

Kunsingu sõnul oli üllatav, et jätkuvalt tõusid toiduainete hinnad. ?See, et vastu suve toiduainete hinnad tõusid, on halb näitaja,? lausus ta.

Trasanovi sõnul on aastaga toiduainetest kallinenud enim liha ja lihatooted ?15,3%, kusjuures liha enda hind on selle ajaga kallinenud ligi 25%. ?Seda on väga palju,? lausus Trasanov.

Lauri märkis, et toiduainete kallinemisel on mitu põhjust. Toiduainete sissevedu jäi Euroopas valitseva taudiohu tõttu väikeseks. Kui aga toorainet ei ole, siis paratamatult ka hinnad tõusevad.

Lauri märkis, et surve toiduainete hinnatõusule võiks kvartali-kahe jooksul nõrgeneda, sest taudioht Euroopas vaibub, kuid keskmiseks aastaseks hinnatõusuks jääb siiski 5%. Kunsingu sõnul on oht, et suur inflatsioon võib hakata pidurdama eratarbimist ja sealtkaudu majanduskasvu.

Jätkuv hinnatõus suurendab analüütikute sõnul tõenäosust, et senised selle aasta tarbijahinnaindeksi prognoosid tuleb ümber vaadata.

Senise prognoosi järgi ootab Ühispank tänavuseks keskmiseks hinnatõusuks 5,4%, kuid juba ainuüksi maikuu tõstaks selle 5,7 protsendile.

Lauri sõnul jääb hinnatõus tänavu parimal juhul allapoole 5%, halvimal juhul 5,2%. Tema sõnul sõltub areng sellest, mis toimub Euroopas. Kui seal majanduskasv teisel poolaastal aeglustub, võiksid hinnad tõusta vähem ka meil. Teisalt mõjutab hinnatõusu eratarbimine. ?Kui kulutused kasvavad endise hooga, siis suureneb ka hinnatõus,? lausus Lauri.

Rahandusministeeriumi hinnangul avaldavad tarbijahindadele lähiajal mõju vastassuunalised tegurid. Hindu veavad üles jätkuvad epideemiad Euroopas ja kütusehinnad. Juulis on oodata tubakatoodete hinnatõusu seoses uute aktsiisimäärade rakendamisega. Teisalt on oodata mõnede toidukaupade (piim, puu- ja köögiviljad) sesoonset odavnemist. Juulis langevad hinnad Tallinna ühistranspordis, mis aeglustab tarbijahindade kasvutempot.

___________________________________________

___________________________________________