Kleepsuga kinnitatud ESSi turvaseade põhjustas varguse

Indrek Kald 12. juuni 2001, 00:00

17. mail lülitus Urgeni valvesignalisatsioon välja, kuna süsteemi kuuluv tavalise kleeplindiga kinnitatud raadiomodemi antenn oli kinnitusest lahti kukkunud. Viis päeva hiljem murti pärast südaööd Tallinnas asuvasse Urgeni kontorisse akna kaudu sisse ja varastati raamatupidamisprogramme sisaldanud lauaarvuti. Firma hindas tekkinud kahju suuruseks enam kui 67 000 krooni ja nõudis ESSilt selle hüvitamist.

Turvafirma ei tunnistanud nõuet, kuna valvesüsteem paigaldati Urgenisse 1998. aasta oktoobris ja lõppenud oli nii valveseadmete kui ka paigalduse garantiiaeg.

Kui paigaldamise ajal kehtinud nõuded lubasid kasutada kinnitusena kleeplinti, siis praegu seda enam ei lubata. Märtsi lõpus hooldas ESS Urgeni kontoris turvasüsteemi keskseadet, kuid varasemat raadiomodemi kinnitust ära ei muutnud. ?Kui oli kehtestatud uus standard, siis võinuks nad ju paigaldada ka tugevama kinnituse,? ei mõista Urgeni juhataja Raivo Pärnpuu ESSi käitumist. ?Mind häirib ka, kuidas saab objekt olla viis päeva valve alt ära,? lisas Pärnpuu.

ESSi avalike suhete direktor Indrek Lindsalu ei kinnitanud, et objekt oleks viis päeva valveta olnud. Sarnaste sidehäirete probleem ongi selles, et signaal kord levib ja siis ei levi, sissemurdmise hetkel kahjuks ei levinud, rääkis ta. ESS Eesti on saatnud kõigile oma klientidele kaks korda kirja, kus selgitati valveseadmete korrapärase hoolduse vajalikkust ja pakuti hoolduslepingu sõlmimist, kuid Urgen sellele ei reageerinud, ütles Lindsalu.

Kuna häire ei jõudnud objektilt ESSini, siis võinuks varguse avastamine jääda hilisemaks, kuid tööle hakkas helisignalisatsioon, mis äratas samas majas elavad inimesed, kes kutsusid ESSi. ?Nägin aknast, et turvafirma kostüümis mees sööstis maja juurest eemale ja hoidis midagi kaenlas. Arvasin, et aetakse varast taga, kuid ESSi helistades selgus, et häiresignaal ei olnud neile jõudnudki,? rääkis kütusefirma kontoriga samas majas elav arhitekt Mart Mutso.

Rikki läinud raadiomodemit kasutas ka Urgeni kõrvalruumides asuv ettevõte, kuid sinna vargad sisse murda ei jõudnud.

Kuigi varguse tõttu kaotas Urgen arvuti koos selles olnud tarkvaraga, ei tekkinud firmale kahju olulise info kadumaminekust, kuna see oli dubleeritud. Lisaks peaks kuriteost põhjustatud kulud hüvitama kindlustusselts, usub Urgeni juht Raivo Pärnpuu.

Varga tööd saab raskemaks teha kontoritehnika erimärgistuse abil. Kaasaegne lahendus vara märgistamiseks on turvakleeps. Sellega saab märgistada kõiki seadmeid, millel on plastikpind (ka plastikvärviga kaetud). Märgistamiseks kasutatakse spetsiaalset söövitavat värvainet, mis kantakse ?ablooni ja pintsli abil plastikpinnale.

Peale ?ablooni eemaldamist jääb järele jäljend, mis mõne aja jooksul sööbib seadme korpusesse ning selle eemaldamiseks on vajalik plastikpinda tugevalt kahjustada. Samas rikub see toote kaubanduslikku välimust.

Märgistusega on kaasas ka hoiatuskleepsud nii seadmele kui ka ustele. See teavitab varast, et kauba realiseerimine võib tekitada probleeme. Sellistel seadmetel on suurem lootus oma leida tagasitee oma õige omaniku juurde.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing