Vaest maakonda toidaks kultuur

Ma ei arva Järvamaad Eesti just kõige vaesemate maakondade hulka. Kui vaadata üksikisiku tulumaksu laekumist inimese kohta, siis esimeses kvartalis sai järvalastest suuremat tulu kuus, vähem kaheksa maakonda. Peale selle oli kvartali üksikisiku tulumaksu kogulaekumise protsent viimase nelja aasta kõrgeim ? 26,8.

Siiski pole 540 krooni esimeses kvartalis Järvamaal võrreldav Harju maakonna 994 või Tallinna 1040 krooniga. Seda enam, et Järvamaad tabavad ridamisi tagasilöögid: Ühinenud Meiereide otsus lõpetada Paide Piimakombinaadi tegevus jätab tööta ligi poolteistsada inimest, sulgemist ootab ETK Leiva Türi leivatehas.

Mis siis kiratseva tööstusega piirkond teha saaks, et inimeste ja omavalitsuste rahakotti kasvatada? Üks läbiproovitud võimalus on loomulikult turiste ligi meelitada. Olgu nad siis kultuuri-, spordi- või loodusehuvilised, peaasi, et kohalike ettevõtjate kukrut täidaksid. Nii on 4. juuni Äripäevast lugeda, kuidas Tallinn teenib jalgpalliga vutifännide taskutest kümneid miljoneid lisakroone. Järvamaale oma Lilleküla staadioni veel ehitatud pole. Ka golfiväljakut ja keeglimaja mitte. Väärt suveetendusi ja festivale on aga küll: Kõrboja lood Vargamäel, eestlaste endised kuningad Paide Vallimäel, tegevuskunstifestival, Jäneda simmanid.

Kui piletimüügiraha on lihtne kokku lüüa, siis tulu, mida linn või vald kaudselt teenib, on tunduvalt raskem hinnata. Siit ka omavalitsejate leigus kultuuriüritusi toetada. Nii jäävad tänavu Järvamaal olemata tavaks kujunenud Paide paepäevad ja Türi noorte kunstipäevad, mis meelitasid huvilisi igast Eestimaa nurgast.

Autor: Kaarel Aluoja