Tollimiseks leiti kiirem võimalus

Tanel Raig 19. juuni 2001, 00:00

Tolliamet on koos nelja erafirmaga läbinud elektroonse andmeedastuse pilootprojekti esimese etapi, mille käigus oli kullerfirmadel DHL ja TNT ning ekspedeerimisfirmadel Air Cargo Estonia ning Schenker-BTL võimalus importsaadetiste deklaratsioonid esitada tollile elektroonselt. Paberdokumendid tuli tolli viia vastavalt kokkuleppele alles hiljem.

Kui varem sai DHL samal päeval tulnud tollitavad saadetised klientideni toimetada põhiliselt esmaspäeviti, kui lennuk jõudis Eestisse varahommikul, siis nüüd on enne lõunat tollivormistuse läbinud ja kohe klientidele jagamiseks valmis kolmandik samal päeval Eestisse jõudnud deklareeritavatest saadetistest. ?Number võiks olla suuremgi,? ütleb DHLi tolliosakonna juhataja Tooni Izotova. ?See püsib kolmandiku piirimail vaid meie selekteeringu tõttu, kuna edastame tollile elektroonselt ainult 100% korrektsete kaubaarvetega deklaratsioonid.? Izotova väitel ongi peamine takistus, mis raskendab elektroonse tollivormistuse kasutamist, välisklientide vormistatud ebakorrektsed, puuduliku informatsiooniga kaubaarved.

Teine projektis osalenud kullerifirma TNT nii häid tulemusi elektroonset tollimist kasutades ei saavutanud. Firma juht Asko Talu kurdab, et uue programmiga harjumine võttis aega ja tõmbas töökiirust kõvasti maha. ?Programmi töökindlus jätab aeg-ajalt soovida, ühendus katkeb ootamatult ja kulub aega selle taastamisele,? räägib Talu. Samal ajal läheb tema sõnul kaduma juba sisestamise lõppjärgus olnud deklaratsioon ja tööd peab algusest alustama.

Projektis osalenud ekspedeerimisfirmad pole aga serveri probleeme märganud. ?Deklaratsioonide elektroonse edastamise tehniline pool töötab laitmatult,? kiidab praegune Schenker-BTLi IT-juht Toomas Udu.

Tolliameti infotehnoloogia osakonna juhataja Lauri Laksberg kinnitab, et serveri uuendamine on tolliametil kindlasti plaanis, kui suureneb elektroonse andmeedastuse klientide arv. Esialgse jämeda arvestuse järgi on investeering uude serverisse 5?6 miljonit krooni.

Laksbergi kinnitusel on juba käivitunud projekti teine etapp, millesse on kaasatud ka Tartu ja Edela tolliinspektuur ning kus katsetatakse elektroonset deklareerimist kauba ekspordil. Sügisel käivitub ka kolmas etapp, kus proovitakse elektroonset tollivormistust transiidil.

Siiski ütleb Laksberg, et täiesti paberivaba tolli ei maksa kindlasti loota selle aastanumbri sees. Paberivaba tolli tekkimiseks peab praktikas kõigepealt hakkama tööle digitaalallkiri, ülevaatamist vajavad ka kõik tolliprotseduure reguleerivad seadusaktid.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing