Eesti mätas kõige kõrgem

27. juuni 2001, 00:00

Hansapanga Grupi juht Indrek Neivelt kirjutas eile Postimehes eestlastest, kellel läheb hästi. Eriti hea meel on eestlasel, kui tal läheb naabritest paremini. Ent siis jääb eestlane upsakalt oma naba imetlema ja mandub vaikselt.

Äripäev leiab, et Indrek Neiveltil on osalt õigus. Upsakus naabrite suhtes on Eesti ühiskonnas olemas, kui see tendents süveneb, on Eestil oht stagneeruda.

Kui edukad me siis õieti oleme? Viimaste aastate peale tagasi mõeldes tuleb suurematest ja põhjapanevamatest tegudest meelde vaid tulumaksureform. Edasi... toimub mingi vaidlus haldusreformi üle, kas peaks olema 70, 90 või 101 valda, kas liitumine peaks olema vabatahtlik või mitte. Samas on Lätil haldusreformist juba positiivsed kogemused ette näidata.

Milline tants käis raudtee erastamise ümber, on veel kõigil selgelt meeles. Raudtee on lõplikult erastamata. Elektrijaamade erastamine venib ja võimalik, et toob tuleval nädalal kokku riigikogu erakorralise istungi. Kuna istungi algataja on Rahvaliit, võib karta, et erastamise kiirenemist istung kaasa ei too. Topelttollide kaotamine Venemaaga kauplemisel on juba aastast aastasse jätkuv habemega anekdoot.

Saamine internetiriigiks number 1 ehk Vaata Maailma projekt toppab, e-riigi edasiarendus toppab, digiallkiri toppab. Väga palju auru on kulunud aruteludele kes, kuidas ja kellena kellegi pilti lasi või kes just kui halvasti pealinna juhib või kellega kokkuleppeid sõlmib. Kõige tipuks esineb välisminister üleolevate Who the f... is ... avaldustega lõunanaabrite aadressil. Jah, võib öelda, et üks ilves ei ole veel terve loomariik. Samas on välisministri seisukoht nii või teisti Eesti riigi seisukoht. Ja võib ette kujutada ettevõtja olukorda, kes on kõvasti investeerinud, et oma toodetega Leetu-Lätti minna, alustanud parasjagu kampaaniat, ja siis tuleb välisminister ning muudab tema taotlused nulliks.

Võimalik, et Indrek Neivelt ei muretse niivõrd Eesti kui just Hansapanga käekäigu pärast, ent ka Hansapangal on Läti-Leedu turul keerukam tegutseda, kui Eesti naabritele ülevalt alla vaatab.

Mida plusspoolele kanda ? tänavu on välisinvesteeringute maht Eestisse tublisti suurenenud. Osalt tänu küll Tallinna Vee erastamisele. Poliitiliselt oleme me tunduvalt stabiilsemad kui nt Leedu, kes endale peagi vasakpoolse valitsuse saab. Ja stabiilsus on välisinvestoreile oluline.

Ei ole paha, et me oleme Balti riikidest kõige internetiseeritum, seega on loomulik, kui naabrid meist nüüd kiiremini arenevad ? neil on, kust tõusta. Ent see ei tähenda, et meie saavutatuga rahule võiksime jääda. Samamoodi võiks ju Läti kiiremat majanduskasvu vaadates öelda, et meie kasvasime 1997. aastal üle 10% ning seetõttu enam ei ole sama kiire kasv võimalik.

On väga hea, kui me tahame olla Balti riikidest edukaim, edestada ka Soomet, kujundada Tallinnast Balti (ja miks mitte ka Põhjala) pealinn või n-ö tõmbekeskus. See peabki olema meie eesmärk. Ambitsioonikus ja enesekindlus pole kunagi paha olnud. Upsakus aga küll. Kui eestlane rahuldub sellega, et tema mätas on kõige kõrgem ning ei tee märkamagi, et see on siiski ainult mätas, võib lootuse kunagi mäetipus olla rahuga maha matta.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 11:41
    Otsi:

    Ava täpsem otsing