Stasi lõpp pole demokraatia algus

Tõnis Arnover 11. juuli 2001, 00:00

Stasi oli Saksa Demokraatliku Vabariigi julgeolekuteenistus ja ilmselt ka endise idabloki kõige tõhusamalt toiminud organisatsioon. Selle 90 000 kaadritöötajat ja 174 000 palgalist nuhkijat pidasid toimikut SDV 17 miljonist kodanikust iga kolmanda kohta ja lisaks oli neil korralik andmebaas poole miljoni prominentse Lääne-Saksa kodaniku kohta.

Nende seas on ekskantsler Helmut Kohl, kelle kohta on saksa pedantsusega kogutud 2000 lehekülge märkmeid. Eelmisel nädalal otsustas Berliini kohus, et Kohli toimik jääb avalikkusele suletuks, kuna tema telefonikõnede üleskirjutused olevat kogutud ebaseaduslikult ning nende avalikustamine heidaks halba varju ekskantsleri eraelule ja väärikusele. Kohtuotsuse kriitikud aga väidavad, et sel moel tahetakse hoopis varjata andmeid, mis tõestaksid Kohli osalust oma erakonna salajases rahastamises. Kasutades seda kohtuotsust pretsedendina, andis Saksamaa siseminister Otto Schily Stasi arhiivi juhatajale Marianne Birthlerile korralduse lõpetada juurdepääs ka teiste tuntud poliitikute toimikutele, mis seni olid avalikkusele avatud. Marianne Birthler, kes on endine tuntud Ida-Saksa dissident, keeldub siseministri korraldust täitmast, väites, et see on ebaseaduslik.

Kõik see on vallandanud Saksamaal valulise debati. Kohli erakonnakaaslased kiidavad kohtuotsust ja loodavad, et see aitab neil paremini valmistuda sügisvalimisteks. Valitsuskoalitsiooni kuuluvad sotsiaaldemokraadid on kritiseerimisel leebemad, rohelised järsemad.

Võõrluureorgan Stasi ja Saksamaa, KGB ja Eesti, erakondade hinnangu andmine minevikule ja nende varjatud rahaallikad, poliitikute eetika ? kui palju sarnasusi nii pika kui lühikese demokraatiaga riikides.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:42
Otsi:

Ava täpsem otsing