Tööjõukulude kasv viitab tööpuuduse vähenemisele

Ettevõtete tööjõukulud kasvasid selle aasta esimeses kvartalis aastataguse ajaga võrreldes 18 protsenti 7,2 miljardi kroonini. Seevastu keskmine palk suurenes samal perioodil ainult 13 ja ettevõtete realiseerimise netokäive 16 protsenti.

See, et tööjõukulud kasvasid kiiremini kui keskmine palk, lubab prognoosida tööhõive suurenemist ja keskmise palga senisest jõudsamat tõusu järgnevates kvartalites. Äripäeva arvates on Eesti tööjõuturul ja -hõives aset leidmas positiivsed muutused.

Viieprotsendiline vahe tööjõukuludes ja keskmises palgas on liiga suur, et tegemist oleks statistilise veaga. Kuigi tööjõukulude kasv pole ettevõtluse seisukohalt üldjuhul positiivne ? pärsib konkurentsivõimet välisturgudel ?, siis sama asja sotsiaalsed aspektid on vaieldamatult rõõmustavad.

Võib väita, et tööjõukulude kasv on põhjustatud alampalga tõusust 200 krooni võrra selle aasta alguses. Ent alampalga tõus kajastub ka keskmise palga tõusus, seega on alampalga tõus kummastki näitajast osaliselt elimineeritud. Sellest hoolimata on viieprotsendiline vahe jäänud, mis viitab, et tööjõukulude tõusu taga on midagi enamat.

Teine vastuväide tööhõive suurenemisele tulevikus on ümbrikupalga vähenemine ? palgasummad legaliseeruvad üha suuremal määral, mis on küll positiivne, kuid pole seotud tööhõive suurenemisega. Sama võib öelda sotsiaalmaksu hea laekumise kohta. Ometi näitab statistika, et selle aasta esimeses kvartalis on töötuse määr võrreldes aastataguse ajaga vähenenud 14,8 protsendilt 14,2 protsendile. Töötute arv on langenud umbes 5000 võrra.

Kolmas vastuväide seondub aastalõpupreemiate ja -boonuste väljamaksmisega. 2000. aasta oli võrreldes nigela 1999. aastaga edukas ja seetõttu on tööjõukulude kasvust ennatlik järeldada tööpuuduse vähenemist.

Samas näitavad boonused-preemiad, et ettevõtete rentaablus ja kasumlikkus on tõusnud, mis loob eeldused ettevõtete laiendamiseks, sh uute töökohtade loomiseks. Erinevus keskmise palga ja erasektori tööjõukulude kasvu osas võib olla tingitud sellest, et keskmise palga arvestus hõlmab ka avalikku sektorit. Seega on erasektoris tööjõukulud suurenenud kiiremini. Põhjus võib olla investeeringute suurenemises, millele aitas kaasa uus tulumaksuseadus. Uute masinate peale on vaja inimesi ja seetõttu tuli tööjõukulusid suurendada.

Ettevaatlikuks teeb see, et tööjõukulude kasv on olnud käibekasvust kiirem. Praegu pole põhjust häirekella lüüa, sest käibe või tootmismahtude suurendamise üks eeldus on töötajate arvu suurenemine. Olukord muutub tõsiseks, kui esimese kvartali investeeringute ja tööjõukulude suurenemisele ei järgne müügimahtude kasvu.

Kuigi statistikasse läinud tööjõukulud võivad olla tingitud mitmetest põhjustest, ootab Äripäev optimistliku ja kõige tõenäolisema variandi realiseerumist. Et tööpuudus hakkab vähenema.