Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Rahapoliitika võimalused

30. juuli 2001, 00:00

Jälle on aktiviseerunud eri alade ?asjatundjad?, kes kutsuvad Euroopa Keskpanka (EKP) üles lõdvendama rahapoliitikat. See võimaldaks luua Euroopa majandusele soodsamad kasvutingimused, väidavad nad. Ei ole midagi uut päikese all: süüdistada EKPd ja selle juhti seitsmes surmapatus on sama moodne kui väita, et euromajanduse probleemiks on rahapoliitika.

Kahju, kuid meediakanalitele meeldib pasundada euro nõrkusest, aga mitte sellest, et euro kasutuselevõtust alates on Euroopa majandus teinud läbi rõõmustavalt kiire arengu. Ka majanduse fundamentaalnäitajad Euroopas on praegu tugevamad kui varem.

Euroopa majanduse võtmeküsimuseks jääb see, kuidas kasutada olemasolevat potentsiaali. Selleks, et toetada edasist kasvu ja mitte kahjustada teisi vajalikke, kuid poliitiliselt keerulisi reforme ongi vaja teada rahapoliitikas peituvaid võimalusi.

Ehkki mitmed majandusteadlased sellega ei nõustu, on selge, et pikemas perspektiivis on inflatsioon halb nii tootmisele kui ka inimeste heaolule. Seetõttu on hindade stabiliseerimisele suunatud poliitika parim, mida üks keskpank pikaajalise kasvu säilitamiseks teha saab.

Paljud analüütikud väidavad, et hinnastabiilsusele suunatud rahapoliitika mõjub negatiivselt tootmisele või isegi vähendab seda. Seda nähtust nimetatakse hüstereesiks, mida määratletakse kui välismõjule alluva keha seisundi sõltuvust eelmistest seisunditest. Selle teooria kohaselt ei võimalda inimressursi vähenemine või palkade tõstmine luua uusi töökohti, mis suurendab majanduse haavatavust ajutistele tagasilöökidele.

Analüütikute seisukohast peaksid keskpangad mitte karmistama oma rahapoliitika, kuna iga negatiivne mõju võib osutuda pika-ajaliseks ja kalliks. See soovitus põhineb printsiibil, et keskpangad peaksid igal juhul soodustama majanduskasvu, isegi juhul kui see tähendab riskide võtmist inflatsiooni suhtes. Ükskõik, millised on selle teooria eelised või puudused, ei oleks rahapoliitika lõdvendamine poliitiliselt tark tegu. Lühiajalisele tsüklilisele stabiliseerimisele suunatud rahapoliitika on määratud läbikukkumisele. Tõenäoliselt oleks tulemuseks inflatsiooni piiramisele suunatud meetmete nõrgenemine, ilma, et see oluliselt parandaks tootmise taset keskmises perspektiivis. See kõik vähendaks majanduskasvu ja suurendaks töötust. Seda liiki poliitikaga võtaks keskpank endale suuri riske inflatsiooni suhtes, mis vähendaks tema usaldatavust hindade stabiliseerimisel keskmises perspektiivis.

Euroopa majanduses on piisavalt probleeme, kuid rahapoliitika muutmisega neid ei lahenda. Ainuke kindel võimalus tagada suur ja pidev majanduskasv euro-alal on suurendada kasvu aluseks olevat majanduslikku potentsiaali. See potentsiaal sõltub aga sellistest teguritest nagu tööjõud, kapital, oskusteave, ja võib-olla kõige olulisemana, nende rakendamise efektiivsus. Viimane nõuab omakorda efektiivset majandusstruktuuri, nagu vaba konkurentsi olemasolu ja ettevõtlust aktiivselt toetavat poliitikat. Praegu on Euroopa majanduses mitmeid tegureid, mis mitte ei soodusta, vaid takistavad kasvu, näiteks valitsuse aktiivne sekkumine majandusse, kõrge maksukoormus, konkurentsi piiramine ja ebapiisavalt arenenud finantsturud.

Majanduse struktuuriline jäikus on paljudes Euroopas riikides tekitanud ebaloomulikult kõrge tööpuuduse. Liiga palju reguleeritakse majandust miinimumpalkade ja töötajate kaitse kaudu. Täiendavaid takistusi uute töökohtade loomisel tekitavad ka mitteühilduvad maksu- ja hüvitiste süsteemid. Lisage siia jäigad palgaläbirääkimised, ebapiisavad koolitusvõimalused ja ongi selge, et tööhõive kasvu saab suurendada ainult struktuurireformidega, mitte rahapoliitika muutmisega.

Reformid on käivitunud sellistes olulistes valdkondades nagu dereguleerimine ja finantsturud. Nüüd tuleks tempot veelgi tõsta. Seda, mida konkurentsi suurendamisele ja liberaalsele kaubandusele suunatud poliitika võib saavutada näitas USA majandus 1990ndatel aastatel. Muuhulgas pani see aluse nn uue majanduse ettevõtetele, kus info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, efektiivsed turumehhanismid, globaliseerimine ja stabiilne makroökonoomiline keskkond aitasid tagada head kasvuväljavaated pikas perspektiivis.

Ka Euroopal on sellise arengu jaoks potentsiaali küllaga. Tema käsutuses on kõik info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga kaasnevad eelised ehkki praegused näitajaid räägivad selget keelt sellest, et antud valdkonnas jääb Euroopa USA tasemest kaugele maha. Täiendavaid võimalusi loob euromajanduse suurem integratsioon globaalsesse majandusse, mis suurendab konkurentsi siseturul ja vabastab turud piirangutest. Kui Euroopal õnnestuks nendes valdkondades edu saavutada, oleks juba lähitulevikus tulemuseks palju kiirem kasv.

(c) Project Syndicate

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:45
Otsi:

Ava täpsem otsing