Riigi maine maksab miljoneid

Kristi Malmberg 30. juuli 2001, 00:00

Ettevõtlusorganisatsioonide ettepanekud mainekujunduskampaania osas jõudsid peaministri kätte juba juuni algul. Ettevõtjad soovivad neile igapäevaselt vajalike mainekujundusmaterjalide, nagu vaatefilmid, reklaamklipid ja muu selline valmistamist.

Ettepanekute väljatöötamises osalenud suurärimees Tarmo Sumbergi sõnul oli nendes ettepanekutes kõige olulisem ära määrata institutsioon, kes süsteemselt tegeleks Eesti kui riigi turundusega. Selleks sai majandusministeeriumile alluv Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.

Sumbergi hinnangul ei erine riigi turundusprotsess ükskõik millisest muust toote või teenuse turundusest. ?Peamine eripära on vaid oluliselt keerulisemas ja tähtsamas ettevalmistusprotsessis, mis peab kaasama kõiki ühiskonnagruppe,? märkis Sumberg.

Sumbergi kinnitusel on huvi mainekampaania vastu ettevõtjate hulgas väga suur. ?Kes on hoolikalt järele mõelnud, saab aru, et iga ettevõtja kauba ja teenuse müümine eriti välisostjale sõltub väga palju Eesti tuntusest. Ja sellesse tuleb investeerida,? ütles Sumberg.

Eelmisel reedel toimus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses esimene suurem nõupidamine riigi mainekampaania teemal. 14. augustiks, kui peaminister Mart Laar naaseb puhkuselt, peab majandusministeerium esitama valitsusele esialgse ajakava mainekampaania kulgemise kohta.

Eelmisel nädalal asus Eesti Päevalehe endine turundusjuht Evelin Int Lambot tööle Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juurde mainekujunduskampaania projektijuhina.

?Mainekampaania lähteülesannete väljatöötamine põhineb paljuski ettevõtjate esitatud ettepanekutel,? märkis Lambot.

Lamboti sõnul arutati reedesel nõupidamisel, milline võiks olla töö skeem, millised töögrupid moodustada jms. ?Mainekampaania peamisesse juhtorganisse hakkavad kuuluma kõigi oluliste valdkondade esindajad, seda hakkab juhtima peaminister,? ütles Lambot.

Sumbergi hinnangul peaks Eesti iga-aastane turunduseelarve olema 30?50 miljonit krooni, mis tagaks normaalse arengu ja kasvu. ?Kõik Eesti suuremad firmad ja ettevõtted peaksid olema huvitatud selle toetamisest, kuid on selge, et riik peaks võtma selles tegevuses juhtiva ja suunaandva rolli enda kanda,? väitis Sumberg.

Lamboti kinnitusel pole veel määratud mainekampaania rahastamise aluseid, sest igasugused numbrid on seni spekulatsioon, kuni pole selge, mida kampaania endast üldse kujutab.

Majandusministeeriumi nõuniku Ülo Veldre sõnul tuleks riigi mainekampaania kümnetesse miljonitesse kroonidesse ulatuvad prognoositavad kulud kanda riigieelarvel. Samas on ka ettevõtjad valmis mainekujundust rahastama.

Lamboti väitel tuleb paika panna, kui suure osa kannab riik ja kui suure osa ettevõtjad, kes on ilmutanud suurt huvi riigi mainekujunduse vastu.

Hansapanga juhatuse esimehe Indrek Neivelti hinnangul on riigi mainekujunduses tähtsam rahast ja mingitest projektidest meie inimesed. ?Lennart Meri on oma tegudega tekitanud ja parandanud Eesti riigi mainet rohkem kui paarisaja miljoni krooniga on võimalik kusagilt osta,? väitis Neivelt.

Neivelti sõnul saab rahastamise hulka arutada siis, kui on olemas konkreetne projekt. ?Heale projektile leiab alati finantseerimise,? märkis pangajuht.

Samas lisas Neivelt, et kõike pole võimalik rahas mõõta, sest riigile maine kujundamine on meiesugusele väikeriigile hädavajalik. ?Panganduses võiks näiteks võrrelda internetipangandusega,? selgitas Neivelt. ?See on kallis, sa ei tea, missugune on aastate pärast tulemus, aga samal ajal ilma ka ei saa.?

Veldre lisas, et mainekampaania täpsema kondikava valmimisest võib rääkida alles aastavahetuse paiku, sest kogu protsess on pikk ja keeruline.

?Kindlasti tuleb arvestada väga erinevate riiklike institutsioonide, ettevõtjate ja ka laiema avalikkuse huvide ja arvamustega,? selgitas Veldre. ?Kas ja kuidas seda arvesse võtta, paralleelselt näiteks valitsuskomisjoni ja spetsialistide ümarlaua kaudu või ühise juhtgrupina, pole veel lõplikult otsustatud.?

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:45
Otsi:

Ava täpsem otsing