Transiidikeskusest on saanud konteinerite töötlemise monopolist

Transiidikeskuse kava kogu konteineritöötlus Tallinna sadamates enda kontrolli alla võtta on tänaseks realiseeritud. Täishoo on sisse saanud käesoleva aasta mais Muugal avatud uus ja moodne konteineriterminal, mis kuulub Transiidikeskuse 85protsendilisele tütarfirmale Muuga CT (ülejäänud 15% on Muuga CT juhataja Sergei Artjomovi omanduses).

Samas kõrval ja samal alal tegutseva Ferry Terminaali ASi kogu aktsiapakk on läinud samuti omakorda Muuga CT kätte. Transiidikeskuse juhataja Anatoli Kanajev ei välista, et Ferry Terminaal sulatatakse kokku Muuga CTga ning et see lõpetab oma tegevuse sootuks.

Tallinna reisisadamas konteinerite töötlemisega tegelevast ASist HTG Invest, mis varem kuulus Hansatee Grupiga seotud isikutele, on saanud samuti Transiidikeskuse 100protsendiline tütarfirma.

Transiidikeskuse tütarfirmadest tegutseb Muuga sadamas veel külmainete veole spetsialiseerunud AS Refetra (osalus 100%), väetise ja muude puisteainete veoga tegelev AS DBT (osalus 50%) ning puiduveoga hõivatud AS Woodserv (osalus 99%). Transiidikeskuse kontrolli all oli ka Lada-autode transiidiga tegelnud AS Transglobe (osalus 51%), mis aga otsustati tänavu kevadel likvideerida.

Kanajev ise on tagasihoidlik ega näe monopoli ohtu: ?Paldiskis, mis teadupärast kuulub ju ka Tallinna Sadama koosseisu, on avatud praamiliin ning sealgi tahetakse konteineriterminal käiku anda. Konteinerite töötlemisega võib sisuliselt tegelda iga sadam, kus on olemas kai ja kraana, mis mõne päevaga suudavad laeva tühjaks tõsta.?

?Meie eesmärk on pakkuda kaasaegset töötlemiskeskust, kus laev lossitakse või lastitakse paari tunniga,? lisas ta. ?Meie hinnad võivad küll kõrgemad olla, aga laevad tulevad ikkagi siia, sest laevade seisuaeg maksab. Meie mure on pigem see, kuidas konkureerida naabersadamate ? Riia, Ventspilsi, Klaipeda, Peterburi ja Helsingiga.?

Transiidikeskuse juht viitabki uuele situatsioonile, mis on tekkinud seoses uute tariifide kehtestamisega Venemaal. ?Seni elasime tõesti hästi, kuid jutud Venemaa sadamate tõusust on tõeks saanud. Ehkki meil läheb praegu kõik plaanide kohaselt, annab Venemaa uus tariifipoliitika juba meilgi tunda.?

Vaatamata oma edukusele on Transiidikeskuse omanikering pidevalt vahetunud. Juba selle asutamine 1996. aastal tekitas potentsiaalsetes aktsionärides erimeelsusi. Nii näiteks jättis Transiidikeskuse juba märgitud aktsiate eest teadmata põhjusel tasumata Aadu Luukase elupõline äripartner Endel Siff.

Siff võib hakata konkureerima

Nüüd tagantjärele ei osanud Anatoli Kanajev, kes sel ajal oli Muuga sadama direktor ja ise asutajate hulka ei kuulunud, Sifi loobumise põhjust öelda. ?Nad on siiani head äripartnerid ning mingit vaenu nende vahel ma ei ole küll täheldanud,? lausus Kanajev.

Ometi just pärast seda tekkis Sifil huvi Bekkeri sadama vastu, kuhu ta nüüd kavatseb kuulu järgi konteineriterminali rajada ja hakata Transiidikeskusega konkureerima. Kanajev väitel pole sel jutul põhja all.

Omaaegsetest asutajatest ongi jäänud seni aktsionäriks vaid kaks meest ? Aadu Luukas ja Sergei Artjomov. Kaks aastat tagasi tekkisid aktsionäride ringi ootamatult Hansatee Grupi juhatuse esimees Enn Pant ja nõukogu esimehe Toivo Ninnase poeg Toivo. Toivo Ninnas seenior, kes lisaks värskele Tallinna abilinnapea ametile on endiselt ka Tallinna Sadama nõukogu liige, väitis, et tema poeg ja Pant ostsid aktsiaid nii, nagu neid ikka ostetakse. ?Ju siis pakuti,? sõnas Ninnas seenior. Toivo Ninnas juunior, kes juba paar aastat kuulub ASi DBT juhatusse (koos firma asutaja Vladimir Volohhonskiga), viibib ise praegu Eestist eemal puhkusel.

Asutajatest on lahkunud Anatoli Lipinski, kes talle kuulunud Transiidikeskuse aktsiate vastu sai varem keskusele kuulunud osaluse stividorifirmas Stivis, kus ta juba enne seda oli suuraktsionär.

Tuul lahkus oma äri ajama

Viimati lahkus Transiidikeskuse omanikeringist veel üks asutajaid Toomas Tuul, müües oma aktsiad Anatoli Kanajevile, kelle osalus ulatub nüüd 52 protsendini.

Küsimusele, kas Enn Pant sai Transiidikeskuse aktsionäriks tänu HTG Investi müügile, vastas Kanajev eitavalt: ?HTG Investi ost oli strateegiline otsus ja see tehti pärast seda, kui Pant oli aktsionäriks saanud.?

Ometi toimusid mõlemad sündmused 1999. aastal.

Transiidikeskuse aktsionäride ringist lahkunud Toomas Tuul põhjendas oma sammu lihtsalt: ?Arvasin, et aeg on täis. Müüsin aktsiad Kanajevile.?

Ka Anatoli Kanajev sõnas, et Tuule aktsiate müügi taga ei ole midagi skandaalset: ?Kõike, millel on hind, võib osta ja müüa ning see saab toimuda ainult vabatahtlikult.?

Tuul pole Muuga sadamast lahkunud, vaid tegeleb seal praegu enda sõnul galvaniseeritud terase tehase rajamisega. Firma nimi on Galvex Estonia ning see kuulub Tuule sõnul täies ulatuses ameeriklastele.

?Olen pelgalt palgatööjõud,? lausus ta. ?Aitan ameeriklastel tehast püsti panna. Sellest tuleb päris suur ettevõte, mahuks on kavandatud 400 000 tonni galvaniseeritud terast aastas. Tehas on kavas käiku lasta järgmise aasta juulis.?