Vichmann kahe jalaga raudteel

Sirje Niitra 13. august 2001, 00:00

Teie Edelaraudtee aktsiakapitali laiendamise rahastamise saja miljoni krooniga korraldasid Sampo Pank ja Suprema. Miks nad seda tegid?
Suprema ja Sampo organiseerisid erastamise lõpuleviimise ehk vajaliku raha saamise ja pangagarantiide andmise Eesti riigile. Ju nad nõustusid meie äriplaani ja tagatistega. Selliseid summasid Eesti pankadest ammu enam ilusate silmade eest ei saa.

Kas panite mängu ka oma isiklikku raha?
Loomulikult võtsin ma teatud ulatuses ka isikliku vastutuse. Millisel määral, ei saa ma paraku öelda.

Kas vastab tõele, et kasutasite selleks Hansapangalt võidetud miljoneid?
Ei. Hansapanga aktsiaid ma müünud ei ole, need on alles, ootavad paremaid aegu.

Seega võtsite ka isikliku vastutuse. Kui suur see on?
Vastutus on ka see, et ma avalikult kinnitan, et olen Edelaraudtee omanike seas. Raudtee on praegu valdkond, mis on avalikkuse, ajakirjanduse ja mitmete amtiasutuste erilise tähelepanu all. Siin ei saa midagi peita ega ümbritsevaid lollitada. Olukord kohustab täitma võimalikult täpselt ja korrektselt äriplaani ja erastamislepingut, mis sedakorda on üllatavalt riigikeskne. Loodan, et Edelaraudtee erastamislepingu täitmine kujuneb korrektsemaks ja riigile kasulikumaks kui nii mõnegi teise erastamise tagajärg. Pole ju mingi saladus, et reeglina äriplaanist kinni ei peeta. Võtke või viimased uudised Merelaevanduse kohta või raudteega seotult Valga Külmvagunite Depoo erastamine.

Kui suur investeerimiskohustus on?
Viie aasta jooksul tuleb investeerida vähemalt 260 miljonit krooni. See on väga suur summa. Aga ka Edelaraudtee raamatupidamislik omakapital on samas suurusjärgus. Kohustuste pool on ju suuresti erastaja kanda. Esimesel aastal peame investeerima ligi sada miljonit krooni, mis läheb eelkõige infrastruktuuri ja veeremi korrastamisse ning oma positsiooni kindlustamisse turul.

Kuidas sündis otsus koostööks erastamiskonkursi võitnud GB Railwaysiga? Või oli selline stsenaarium juba ette kavandatud?
Inglased olid meie konkurentidena Eestis kohal juba 1998. aastal, mil asutati EVR Ekspress. GB juhi Jim Morganiga oleme aastate jooksul korduvalt kohtunud ja reisirongiliikluse tulevikku Eestis arutanud. Kui Edelaraudtee erastamiskonkurss suurte ja ilusate vahel 1998.a lõpus välja kuulutati, polnud kodumaiste omanikega äsja asutatud EVR Ekspressil sinna asja. Inglased ponnistasid kohaliku juhtkonna tiheda vastutöötamise kiuste mitu aastat, kuni mõistsid, et ilma kohaliku tugeva ja strateegiliselt õiges kohas paikneva bastionita nad sihile ei jõua. Erastamislepingu sõlmimise järel ilmnes näiteks, et eelmine juhtkond oli viimase poole aasta jooksul tekitanud ligi 20 miljoni krooni eest tasumata arveid, millele tulu poole pealt katet ei olnud. Jäärapäisuse ja suuresti poliitilisel toel rusikaga lauale löömise taktika najal riigilt dotatsioonide nõudmine viis reisirongiliikluse peaaegu et seiskumiseni ja Edelaraudtee jõudmiseni pankrotieelsesse seisu, mille avalikkusele tuntuim tagajärg on kruusateede rajamine lumme ja jäässe. Reisirongiliikluse päeva pealt lõpetamine Lõuna- ja Kagu-Eestis tõi kaasa vajaduse ilma igasuguse etteteatamiseta koondada mitusada töötajat. Edelaraudteele tähendas see ilma jäämist ligi neljandikust personalist, kusjuures koondamisraha pidi ettevõte maksma enamikule inimestest nelja kuu asemel kaheksa kuu eest, mis tähendab ligi kaheksat miljonit krooni erakorralist kulu. Inglased Morganiga eesotsas otsustasid, et pole tulnud siia Eesti riigiga kohut käima ja olid asjade kokkupakkimise ning ja Eesti riigi vastu kahjutasunõude esitamise äärel, kui ootamatult selgus, et koos tuntud raudtee-erastaja John Orrisoni lahkumisega pole mõistus Eestimaa raudteemaastikku veel täielikult hüljanud.

Olete nüüd koos tegevjuhi Henn Ruubeliga Edelaraudtee omanikud 80 protsendi ulatuses. Kuidas jaguneb see osalus teil omavahel?
Ruubel on ennast näidanud väga hea tegevjuhina. Peale kõige muu on tal tippjuhtide seas Eestis harvaesinev oskus kiiresti ja täpselt arvutada ja raha lugeda. Siiski võib öelda, et Ruubel on lähemal raudteele, mina pangale. Omavaheline kokkulepe on osalustest mitte rääkida.

Kas on võimalik, et inglased edaspidi oma osa Edelaraudtees suurendavad?
Peale 20protsendilise aktsiapaki on neil juhtimisleping, mis tähendab, et kogu logistika, sõiduplaanid, tulevikunägemused ja infrastruktuuri olukorra jälgimine on inglaste käes. Isiklikult loodan, et GB Railwaysi osalus Eesti reisirongiliikluses suureneb edaspidi tunduvalt. Mingeid kokkuleppeid selles osas siiski hetkel ei ole.

Kui tõsiseltvõetav firma see GB Railways üldse on?
Tegu on börsiettevõttega. See, et nad eelmisel aastal kahjumis olid, ei tähenda veel midagi. Kogu raudteesektor ei ela oma parimaid päevi. Käive on neil poolteist korda suurem kui Eesti Raudteel.

Kas see tähendab, et Vichmann võib Edelaraudteest sama ootamatult kui sinna ilmus ka välja astuda?
Kindlasti mitte, olen kindel, et vähemalt lähimad viis aastat olen Edelaraudteega seotud.

Olete ka EVR Ekspressi omanik. Kui suur on teie osalus?
Võin ka seal end omanikuna tunda, kuid Edelaraudtee on praegu siiski esmajärguline.

Kas on võimalik, et need kaks raudteel reisijateveoga tegelevat ettevõtet kunagi kokku liidetakse?
Kuigi EVR Ekspress ja Edelaraudtee ei ole turul konkurendid, ei saa teoreetiliselt välistada ka ühinemist. Hetkel ei ole midagi konkreetset otsustatud, kuid täiesti kindel on see, et hakkame koostööd tegema. Kahe samal alal tegutseva ettevõtte koostöös on kindlasti võimalik kokku hoida nii juhtimise, veeremi remondi, kütuse ja muude kulude pealt.

Millega peale raudtee veel tegelete? Kui palju tulu eelmisel aastal deklareerisite? Kas kuulute Eesti rikkaimate inimeste hulka?
Raudteega seonduv on hetkel tõesti minu põhihuvi. Lisaks püüan headele inimestele oma tagasihoidlike teadmiste põhjal siin ja seal nõu anda. Tulu ei deklareerinud, sest dividenditulu ei ole Eestis võimalik deklareerida. Sellist tööd, mille eest palka makstakse, ei ole mul piisavalt võimalust teha, tööd tegemata raha võtta ei ole aga kolleegide suhtes ilus ega aus. Seetõttu ei küsinud ma ka riigilt tagasi eluasemelaenult Hansapangale makstud intresse. Ligi kaheksa aastat tagasi eluasemelaenu eet soetatud majas elan tänini. Rikkaimad Eestis ei ela linnast kaugel alla 200ruutmeetrises majas, mis veel kogu täiega eluasemelaenu tagatiseks pangale panditud. Pole mul ega ühelgi minuga seotud ettevõttel ühtegi limusiini, kaatrit, jahti, saani ega skuutritki. Hoiupanga Töötajate ASil, mille varasid on mind käsutama usaldatud, on vara vaid minimaalse aktsiakapitali võrra rohkem kui kohustusi.

Kas tüli Hansapangaga on mõjunud teie mainele?
Hansapanga juhtkonnas on vaid kuni paar inimest, keda aeg ja faktid pole suutnud tegelikkust adekvaatselt tajuma panna. Kuid eksimine on loomulik, pole sellest prii ei Indrek Neivelt ega Marcel Vichmann. Vaevalt, et Hansapank, seda enam keegi teine, süüdistaks mind ühise tegutsemise järel sõnapidamatuses või oma kohustuste mittetäitmises. Mulle piisab ühest sõbrast ja kümmekonnast inimesest, keda usaldada.

Ajakirjanduses on kõlanud spekulatsioonid, justkui ei annaks Hansapank BRSile raha seotuse pärast Vichmanniga.
Esiteks, ei ole ma BRSiga seotud. See, et olen korduvalt vestelnud peaaegu kõigi Eesti Raudtee erastamisest huvitatud meestega, ei tähenda, et ma mõnega neist teistest enam seotud oleks. Kui ma aga oleksin BRSiga seotud, oleks see Hansapangale lisagarantii laenu andmiseks. Panga krediidikomitees ja juhatuses on ju arukad inimesed, kes saavad ülihästi aru, et ma üldjoontes tean, kust kuhu rong liigub.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing