Esimene tööstusraha Venemaale pärast kriisi

Cista monteerib praegu Petrogradi rajoonis renditud 200ruutmeetrisele tootmispinnale kuut Põlvas maha võetud ja remonditud pakendiseadet, et käivitada juba septembris 15 töötajaga tootmisettevõte, ütles Cista tegevdirektor Vahur Käärik. Seitsmes stantsimispink ostetakse kohapealt.

Cista Venemaa tütarettevõte Alf hakkab varustama kartongist ja lainepapist taaraga näiteks Peterburi suurimat piimatööstust Petmol ja kondiitritoodete tehast Nord.

Investeeringu suuruse jättis Käärik enda teada, põhjendades salatsemist ohutusega. ?Oletan, et peale ametnike jõuab Eesti lehtedes avaldatu ka Peterburi allilmani,? lausus ta.

Kuni aasta lõpuni kavandab Käärik Peterburi tootmise käibeks ligi 600 000 krooni kuus. Pakenditööstus võimaldab Kääriku sõnul Venemaal arengut kuni miljardikroonise aastakäibega ettevõtteks, kuid praegu on seal tootmise tase ligikaudu sama mis Eestis 1992. aastal.

?Venemaa majanduspoliitika ei võimalda sinna tulusalt kaupu sisse vedada, mistõttu olime sunnitud Peterburis tootmise avama,? selgitas Käärik.

Põlva külje all Ihamarus tegutsev 74 töötajaga pakendivabrik eksportis mullu Venemaale ligi 7,5 miljoni krooni väärtuses toodangut, mis andis ligi veerandi ettevõtte 40 miljoni kroonisest aastakäibest.

Suurimaks raskuseks ettevõtte käivitamisel Venemaal nimetas Käärik töövõimelise meeskonna loomist. ?Peterburis ei saada veel täielikult aru erinevusest omaniku ja töötaja vahel,? rääkis Käärik. ?Põhjalikku selgitamist nõuab asjaolu, et kogu teenitud raha ei jagata kohapeal töötajate vahel laiali.?

?Julged mehed, sest keegi peab eestlastest algust tegema,? kommenteeris Cista ettevõtmist juba kaheksa aastat Peterburis tegutsenud Sotka mööblimaja omanik Raivo Kukk.

Pakenditurg on Kuke sõnul Peterburis Murmanski tselluloosikombinaadi ja Tetrapaki vahel tugevalt ära jagatud, mis raskendab uute tegijate pinnale tõusmist. Väikese ettevõtte avamisega liiguvad põlvalased õigel teel, mis võimaldab Venemaa keskkonda tundma õppida, lausus Kukk.

Paljud ettevõtted tegutsevad Kuke sõnul praegu Venemaal investeeringute suhtes äraootaval seisukohal, sest pooleli olevate reformide tõttu valitseb segaduste aeg. ?Maksude alandamise ja raamatupidamisnõuete lihtsustamise ümber on löödud rohkem lärmi, kui tegelikult on jõutud muuta,? lausus Kukk. ?Tuletõrje ja sanitaarepidemioloogia ametnikud on viimasel ajal muutunud ettevõtlust häirivalt aktiivseks.?

Cista on üks väheseid Eesti investoreid Venemaal, kes oma tegevust ei varja, ütles Eesti Kaubandus-Tööstuskoja eurointegratsiooni koordinaator Ago Tiiman, kes hiljuti töötas välisministeeriumis.

?Eesti valitsusringkondade negatiivse suhtumise tõttu eelistavad paljud ettevõtjad investeerida Venemaale salaja läbi offshore-ettevõtete,? selgitas Tiiman. ?Venemaale investeerijaid ei toetata, samuti pole märke, et Eesti riik tahaks Venemaaga sõlmida investeeringute kaitse lepingut.?

Peaministri välisnõunik Simmu Tiik lükkas süüdistuse valitsusringkondade Venemaale investeerimise vaenulikkusest tagasi. ?Soovitame ettevõtjatele väga põhjalikku riskianalüüsi: ärge pange Venemaal nii palju kaalule, et aasta pärast Eestis pankrotti lähete,? lausus Tiik.

Venemaa turul läbilöömiseks peavad Eesti ettevõtjad esmalt saavutama võime müüa oma kaupa Euroopa Liitu, ütles majandusministeeriumi välismajanduspoliitika divisjoni juht Paul Elberg. Kui keegi spetsialiseerub praegu Venemaa turule, omamata Euroopa Liidu sertifikaate, võib ta õige pea raskustesse sattuda, sest Venemaal nõutakse üha rohkem Euroopa kvaliteeti, selgitas ta.

?Mina ei saa läbi ajakirjanduse soovitada ettevõtjatele Venemaale investeerimist,? rääkis Elberg. ?Aitame sageli ettevõtjatel lahendada probleeme, millesse nad on Venemaal sattunud seaduste lünklikkuse ja ametnike suure otsustusvabaduse tõttu.?