Saksamaa kõigutab euro tõusutrendi

Läinud reedel ütles Hans Eichel, et rahaliidus osalevad riigid peaksid leevendama eelarvedefitsiidile seatud rangeid piiranguid, mis kinnitati neli aastat tagasi sõlmitud stabiilsuspaketis euro usaldusväärsuse tagamiseks. Põhjuseks on Eicheli sõnul Euroopa majanduskonjunktuuri langus, mis on vähendanud maksutulusid ning seega liikmesriikide võimalusi pidada kinni eelarve osas võetud eesmärkidest.

Eicheli avaldusele reageeris kiiresti Brüssel, mis ei soovi euro usaldusväärsust õõnestavat debatti kriitilisel ajal, mil ühisraha käibeletulekuni on jäänud loetud päevad. Samuti on ettepanek vastuolus Euroopa Keskpangaga, mis on kuust kuusse toonitanud vajadust hoida eelarvedistsipliini ning kiirendada strukturaalseid reforme.

Esmaspäeval kinnitas ELi rahandusvolinik Pedro Solbes, et on saanud Hans Eichelilt ?kinnituse, et Saksamaa valitsusel ei ole siiski kava ühtsetes kriteeriumides järele anda või neid ümber sõnastada?.

Reedel soovitas Eichel jäiga defitsiidilae asemel kasutusele võtta mõne teise kriteeriumi ? näiteks kulude piiri, millest vaadataks lahus valitsuse investeeringuid. Eicheli argument on, et erinevalt tuludest on kulusid võimalik kontrollida.

Rahaturud jälgivad debatti täie tähelepanuga. Vähemgi märk euro stabiilsuse kindlustamiseks võetud kohustustest taganemise kohta võib ühisraha viimaste nädalate tõusule lõpu teha. Eile kauples euro 0,91 dollari tasemel, mis märgib 9% tugevnemist juuli alguse seisust.

Eicheli avaldus tuleb ebasoodsal ajal ka Saksamaa huve arvestades, kuna 30. augustil arutab Euroopa Keskpank taas eurotsooni intressipoliitikat. Pank on mõista andnud, et rahapoliitika leevendamise hind on distsipliin fiskaalpoliitikas.

Saksamaa vajaks intresside alanemist kõige enam ? teises kvartalis ei kasvanud majandus esimese kvartaliga võrreldes üldse. Juba praegu on Saksamaa riigieelarve puudujääk 1,8% sisemajanduse kogutoodangust võrreldes eesmärgiks seatud 1,5 protsendiga. Kui majanduskasv ei kiirene üle 1,3%, kasvab defitsiit aasta lõpuks kahele protsendile.

Stabiilsuspakett näeb ette peaaegu automaatsed sanktsioonid ja trahvid riikidele, mille eelarvedefitsiit ületab lubatud normid. Neli aastat tagasi nõudis rangeid sanktsioone just Saksamaa tollane rahandusminister Theo Waigel, et eksportida teistesse riikidesse Saksa stabiilsuse kultuuri ja D-marga tugevust.

Nüüd on Saksamaa võitja asemel ohvri osas, märgib Financial Times. Peale selle ajab Saksa Bundesbanki eeskujul loodud Euroopa Keskpank rahapoliitikat, mis vastab pigem kiire kasvuga äärealade kui eurotsooni tuumikriikide vajadustele.

Juba stabiilsuspakti koostamisel ütlesid kriitikud, et see seab liikmesriikidele liiga ranged piirangud. Eriti annab see tagasilöögi majanduskonjunktuuri languses, kus vajadus eelarvekulusid kokku hoida võib negatiivset tsüklit pikemaks venitada.

Sellisele ohule viitas ka Rahvusvaheline Valuutafond juunis eurotsooni kohta avaldatud majandusülevaates. Fond toonitab vajadust pragmaatilisema monetaar- ja fiskaalpoliitika järele.

Vt. ka graafikut: Euroopa suurriigid defitsiidis