Hansapanga väärtus kasvas 400 mln krooni

Investeerimispanga Trigon analüütiku Toomas Reisenbuki varasemal hinnangul oleks poolaasta kasum pidanud tulema 780 mln krooni, tuli aga 914 mln krooni, 17% oodatust enam. Võrreldes möödunud aasta sama ajaga kasvas Hansapanga grupi puhaskasum 74%, lähenedes panga ajaloos ajale 5?6 aastat tagasi, mil panka juhtis Jüri Mõis ja puhaskasum iga aastaga kahekordistus.

Panga praegune juht Indrek Neivelt demonstreeris eile tulemusi panga peahoone konverentsiruumi üles seatud plasmaekraanil ja põhjendas hiilgavat tulemust möödunud aastal maha kantud nn halbade laenude oodatust parema tagasitulemisega. See näitab, et maailmamajanduse jahenemise mõju pole Eesti majandusele ja Hansapangale nii suur, nagu oodati. Samuti pole panga tulemust suutnud rikkuda Leedu Hoiupanga ost, mille eest selle väärtusest enam makstud 300 mln krooni kantakse kuludesse viie aasta jooksul, keskmiselt 4,5 mln krooni kuus.

Võrreldes viimase kahe aastaga on tunduvalt paranenud panga efektiivsusnäitajad. Omakapitali tootlus on kerkinud möödunud aasta 20 protsendilt 29-le, lähenedes 1996. aasta 50 protsendile.

Seoses Leedu panga ülevõtmisega kasvasid Hansapanga varad võrreldes möödunud aasta sama ajaga 69% 69 mld kroonini. Seejuures kasvas hoiuste maht 90% 48 mld kroonini ja laenude maht 55% 35 mld kroonini.

Esimese poolaasta tulemust nõrgendab veidi asjaolu, et võrreldes möödunud aastaga on muudetud panga tütarfirma Hansa Capitali halbade laenude mahakandmise põhimõtteid, mille järgi tuli juurde 62 mln krooni puhastulu. Samuti maksis pank möödunud aastal 70 mln krooni võrra enam dividendidelt arvestatud tulumaksu. See teeb kokku 132 mln krooni, mis puhaskasumist maha arvestatuna jätab kasumiks ootuspärase 782 mln krooni.

Kui lisada erakorralistele tuludele tagasivõidetud laenud 125 mln krooni, jääb kasumiks tagasihoidlik 657 miljonit. Hansapanga Grupi finantsjuht Kristina Siimar siiski tagasitulnud laene erakorraliste tulude hulka ei arvesta. Lihtsalt möödunud aastal näitas pank oma äriseisu tegelikust halvemana, kui kandis maha liiga suure osa halbu laene.

Hansapanga lähima aja eesmärkidena mainis Siimar Leedus asuva Hansabankase efektiivsuse kasvu, mis peaks toimuma eelkõige laenuandmise suurendamise kaudu. Praegu on Leedus laenuportfell võrreldes hoiuste mahuga väike ja selleks on kavas hakata septembris kohalikke töötajaid koolitama, et hoiustatud raha väljalaenamise pealt rohkem teenida.

Panga juht Indrek Neivelt ei osanud öelda, kui palju on Leedus kavas kontoreid sulgeda ja töötajaid koondada. ?Töötuks ei jää keegi,? vastas ta diplomaatiliselt. Ta lisas, et pank loobub Leedus osast tegevustest ja töötajad leiavad tööd pangast lahku löönud ettevõtetes.

Panga tulevikku hinnates ennustas Neivelt liisingutegevuse jätkuvat intensiivistumist. Tema sõnul on liising vastupidiselt levinud arvamusele vähem riskantsem kui laen, sest liisingu puhul on pank vara omanik ja omab kontrolli vara üle. ?Inimesed on väga nutikad ja laenu ei kasutata tihti selleks, milleks ta on mõeldud,? kommenteeris ta laenude suuremat riski. Liisingu edu peegeldub ka panga tulemustes: kui võrreldes möödunud aastaga kasvas panganduse kasum 62%, siis liisingu puhul oli see 92%. Kindlustuse poolaasta kasum kasvas neli korda 12 mln kroonini 23 mln kroonise tulubaasi juures. Tulud pangandusest olid kokku 1,5 mld ja tulu liisingust 479 mln krooni.

Kristina Siimari väitel taotleb pank aasta lõpuni jätkuvalt vähemalt 25% omakapitali tootlust, mis lubab aasta lõpuks kuni 2 miljardi kroonist kasumit. Seejuures läheb kulu-tulu suhe üle 50%, sest Leedu pank ei tööta piisavalt tulusalt.

Hansapanga Grupi turuosa on Eestis hoiuste puhul 57% (laenud 52%), Lätis 17% (20%) ja Leedus 35% (23%).

Hansapanga aktsia hind kerkis eile Tallinna börsil oodatust paremate uudiste peale ligi 3% 158,75 kroonini. Käive oli seejuures ligi 29 mln krooni. See tähendas panga turuväärtuse kasvu ligi 400 mln krooni võrra 12,5 miljardi kroonini.

___________________________________________